b 07.05.2015 Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on
D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest, infektsioonidest, elustiilist, ajukahjustustest, alatoitumisest, seljaaju vigastusest ja närvivigastusest. 4. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Põhjuseks võib olla ühiskonna kiire areng. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. Paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Depressiooni vastu aitab keskkonnavahetus, elureziimi muutus, vahel on väga otstarbekas arvutimängud ära koristada. 5. Narkootikumid- Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust,
halvemini. Nad muutuvad nii rääkimises kui ka oma käitumises sellisteks, milliseks nad ennast peavad, ning see, mida nad ootavad, kipubki tavaliselt juhtuma. Inimestel, kellel on oma elu kontrolli all, on täiesti erinev ja positiivsem eluhoiak. Ka nemad saavad sellisteks, nagu nad arvavad olevat. Üldiselt on neil ka parem tervis. 1.4. Krooniline stress Äärmiselt paljudel lastel on peavalud, mida me nimetame pingepeavaludeks. Väga paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Krooniline stress võib kesta aastaid ja võib ka mitte. Kõik oleneb sellest kuidas inimese keha raskele stressile reageerib. See kõrgendab vere kortisoolitaset ja muudab ainevahetust, nii et keha toodab kiiremini rasvu ning talletab need enamasti kõhupiirkonda. See võib juhtuda isegi siis, kui inimene tavalisest
annaabi.ee 
