millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis- piirkonnas: rz = Uz / Iz ; 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur auz näitab stabiliseerimispinge muutust protsentides temperatuuri muutumisel 1 °C võrra (tegur võidakse anda ka pingemuutusena millivoltides). Sõltuvalt läbilöögil esinevatest nähtustest võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Peale tavaliste stabilitronide valmistatakse veel täppisstabilitrone ja kahe-anoodilisi stabilitrone. Täppisstabilitronide stabiliseerimispinge sõltub väga vähe temperatuurist. Selle saavutamiseks on neis stabiliseeriva siirdega järjestikku kaks päripingestatud siiret, mille pingelang muutub temperatuurist vastupidiselt stabiliseeriva siirdega ja
stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus r on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis- z piirkonnas: r = U / I ; z z Z 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur näitab stabiliseerimispinge muutust UZ protsentides temperatuuri muutumisel 1 C° võrra (tegur võidakse anda ka pingemuutusena millivoltides). Sõltuvalt läbilöögil esinevatest nähtustest võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Peale tavaliste stabilitronide valmistatakse veel täppisstabilitrone ja kahe-anoodilisi stabilitrone. Täppisstabilitronide stabiliseerimispinge sõltub väga vähe temperatuurist. Selle saavutamiseks on neis stabiliseeriva siirdega järjestikku kaks päripingestatud siiret, mille pingelang muutub temperatuurist vastupidiselt stabiliseeriva siirdega ja kompenseerib
läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis-piirkonnas: rz = Uz / IZ ; 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur UZ näitab stabiliseerimispinge muutust protsentides temperatuuri muutumisel 1 C° võrra (tegur võidakse anda ka pingemuutusena millivoltides). Sõltuvalt läbilöögil esinevatest nähtustest võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Peale tavaliste stabilitronide valmistatakse veel täppisstabilitrone ja kahe-anoodilisi stabilitrone. Täppisstabilitronide stabiliseerimispinge sõltub väga vähe temperatuurist. Selle saavutamiseks on neis stabiliseeriva siirdega järjestikku kaks päripingestatud siiret, mille pingelang muutub temperatuurist
annaabi.ee 
