joonistuste ja märkmete põhjal, millega Leonardo dokumenteeris lahingu erinevaid faase, ja ulatuslike arutluste abil Atlantic Codexi ühes lõigus, mis kirjeldas ,,meetmeid lahingu kujutamiseks." Kontrastina stiliseeritud alasti inimestele, mis Michelangelol oli oma maalis, valides hetke, mil pisalased firenzlasi, kes suplesid Arno jões, üllatasid, kujutas Leonardo meeste ja hobuste vihase keerisena lahingu kõige pingelisema momendi ajal. Vasari kommenteeris, t ,,see lahing väljendab täielikku viha, meeste ja hobuste põlgust ja kättemaksu, millest kaks põimuvad oma esijalgade tõttu. Nad võitlevad oma hammastega ja mitte vähem raevukalt, kui nende seljasistuvad mehedm kes näevad vaeva standardiga." Kui Leonardo naasis Milaosse, hülgas ta maali pea täielikult. ,,Jälle üks parimates kunstnikest maailmas hoiab ndas kunsti, mis on nii haruldane," kirjutas Baldassare Castiglione
"Mässuvaim ehk Agulirahvas läheb ajalukku" (1931) ja "Haljal oksal" (1932), kuid need teosed pole ajahambale vastu pidanud. 2) Evald Tammlaant (190445) oli 1930ndate lõpu uusi tulijaid, kellelt jõudid ilmuda t kaks näidendit:salaviinaäri ja randlaste elu kujutav "Valges lagendikus" (1937) ning relvalasti vedavad laeva meeskonna mässu kujutav "Raudses kodus" (1938). Eesti näitekirjanduse tollasel taustal tõi Tammlaanele teatud uudsust värske miljöö, pingelisema tegevuse ja hoogsa lühilauselise dialoogi poolest. 3) Artur Adson (1889-1977) alustas samuti 1920ndatel ekspressionistlike näidentidega, kuid 1930ndatel kirjutas ta ajaloolisi ja eepilisi teoseid eesti ajaloost (,,Toomapäev"; ,,Lauluisa ja Kirjaneitsi"). Sama stiili järgisid palju teised (Visnapuu, Kallas). 23. Teater ja omadraama 1930. aastail. Proosa dramatiseerimine. 1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna