jõud. Voolutugevus on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda. Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus). Laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. · Pinge (pingelangus) (+ valem ja mõõtühik) Pingeks ehk pingelanguseks vooluga juhtme kahe punkti vahel nimetatakse tööd, mida tuleb teha ühikulise laengu viimiseks ühest punktist teise. Pingelaeng võrdub elektrivälja potentsiaalide vahega juhtmelõigu otste vahel. · Ohm'i seadus ahela osa kohta (+ valem) Voolutugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab, et kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. · Juhi takistus (+ valem, millest oleneb, sõltuvus temperatuurist)
parameeter. Elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab elekttrivoolu suletud vooluahelas. Mõlemad lülitid suletud. Voltmeetri näit on mõnevõrra väiksem, sest ta näitab pingelangust välisahelas (antud elektriskeemis peamiselt pingelangust on tarviti), mida tähistatakse U ( V ). Ampermeeter näitab voolutugevust ahelas I ( A ) . Voltmeetri 14 näitude vahet U nimetatakse pingelanguseks sisevooluringis (vooluallikas ), mida põhjustab vooluallika enda elektritakistus (sisetakistus). Tähistus r ( ). Vooluallika EMJ ja sisetakistus võib lugeda muutumatudeks suurusteks suhteliselt pikas ajavahemikus. U = - U . Harilikult antakse antud seos = U + U Kuna vooluallikas ja takisti (tarviti) on vooluahelas alati jadamisi, siis vooluringi kogutakistus võrdub tarviti takistuse ja vooluallika takistuse summaga R + r
annaabi.ee 
