1. Avatud lõpuga liin, kui liiniga ühendatakse alalispingeallikas pingega E: Kui pingeallika sisetakistus RS on võrdne liini lainetakistusega , siis jaguneb pingeallika pinge U võrdselt R i E RS ja vahel. Seepärast levivad liinis pingelaine ja 2 E voolulaine 2 . Jõudes avatud liini lõppu pinge- ja voolulaine peegelduvad. Liini lõpus toimub laengute kogumine ja U muutub seal maksimaalseks. Kuna liini lõpp on avatud, siis takistus on lõpmata suur ja seetõttu vool on 0.
· täislained, kui Um
Vibraatoris peab olema seisev laine, kuna sel juhul saab vibraatori keskpunktis alati maksimaalse voolu nii toitmisel kui ka vastu võtmisel. 16. Selgitada, mis on lainetakistus, kuidas ta avaldub: a) pinge ja voolu kaudu; b) süsteemi parameetrite L ja C kaudu. Milleks on vaja teada liini lainetakistust? Elektri- ja sideliinide lainetakistuseks (karakteristlikuks takistuseks) nimetatakse piki liini leviva pingelaine ja vastava voolulaine amplituudide suhet, kui liinis puuduvad peegeldused. See tähendab, et kui liini lõppu on ühendatud liini lainetakistusega võrdse takistusega aktiivtarbija, siis vooluallika poolt vaadates paistab, nagu oleks tarbija ühendatud vahetult vooluallikaga ning tarbijale antakse edasi kogu vooluallikast liini saadetud võimsus. Koaksiaalkaablite lainetakistus on 50 või 75 oomi, keerdpaarkaablil umbes 100 oomi ja keerutamata lamejuhtmel
vahelduvad lõõgastumisega, teised hoiavad keha osi kindlas asendis. Näit. sooritavad jalalihased jooksu puhul dünaamilist tööd (auksotooniline tööreziim), pea asendit hoidvad lihased aga on kestvas pinges ilma olulise lühenemiseta (isomeetriline tööreziim). 68. Üksik- ja summaarne kontraktsioon. Teetanus. Vastusena üksikule närviimpulsile või ühekordsele ärritusele induktsioonivooluga tekib lihases ja isoleeritud lihaskius üksik pingelaine, üksikkontraktsioon. Ärrituse andmise momendi ja kontraktsiooni alguse vahel on teatav ajavahemik, mida on hakatud nim. kontraktsiooni latentsiajaks. Latentsiaja vältel toimuvad lihaskiududes protsessid, mis valmistavad ette lihase mehaanilist reaktsiooni. Üksikkontraktsioonide ja selle eri faaside kestus pole püsiv suurus. Ühel ja samal lihasel võib ta muutuda, sõltuvalt reast tingimustest, mis mõjutavad lihase funktsionaalset seisundit. Funktsionaalset liikuvust
juhtimisel. Sageli suurendavad väljundpinge harmoonilised komponendid võimsuskadusid mootoris ja pinge muutumise kiirusest sU põhjustatud liigpingeimpulsid rikuvad mootori isolatsiooni. Pulsilaiusmodulatsiooniga muundurite poolt genereeritud kõrge sagedusega pinge võib suurendada mehaanilisi pingeid vahelduvvoolumootori laagrites ja teistes võlliga ühendatud mehhanismides. Laagrite mehaaniline pinge tekitab akustilist müra ning murdumisi laagrite sõlmedes. Muunduri pingelaine kiire muutus sU peegeldub ühenduskaablites ja võib mootori klemmidel põhjustada liigpinge, mis ületab nimipinget üle kahe korra. Selle liigpinge väärtus sõltub muunduri väljundpinge muutumise kiirusest sU ning kaabli pikkusest. Seetõttu kasutatakse liigpinge vähendamiseks muunduri väljundis mitmeid erinevaid filtreid. 3.5. Vektorjuhtimine Eesmärk. Lubamatu müratase (elektromagnetilise ja akustilise) on sundinud välja töötama väga erinevaid modulatsioonimeetodeid