väiksem. 2. Ristlõige on nulljoone suhtes mittesümmeetriline – suurim tõmbepinge ja suurim survepinge on absoluutväärtuselt erinevad ja nad arvutatakse enamasti paindepinge üldvalemiga. Liittugevusarvutus Tugevusarvutuse üldjuhtum Pingekontsentraatorite mõju varda tugevusele – järskude ristlõigete muutuste läheduses ilmnevad pingevälja häired, mida nimetatakse pingekontsentratsiooniks, nähtuse põhjust (ava, siseslõiget vms) aga kontsentraatoriks. Varda üks otslõige on ühendatud teisega peapingete kulgjoontega, mille sihis toimub intensiivseim jõuülekanne materjaliosakeste vahel. Varda servas toimub see kõige otsemat teedpidi ja vastav kulgjoon on sirge. Ava kohal peavad kulgjooned mööduma avast, mistõttu nad kuhjuvad ava kõrval ja pinge on suurem. Pingeseisundit kontsentraatorite lähedases piirkonnas
keevitamist 1.6 Pingekontsentratsioon ja algpinged Ristlõike järsu muutuse korral, näiteks poldiaukude, väljalõigete vms puhul pingevoog kõverdub ja tiheneb ,,takistuse" juures. Selle tulemusena tekib ebaühtlane pingejaotus. Maksimaalse pinge erinevus nn nimipingest nom = N/Anet või nom = M/Wnet võib ulatuda kordadesse. Seda nähtust nimetatakse pingekontsentratsiooniks. max Pingekontsentratsiooni iseloomustab kontsentratsioonitegur = . nom Mida järsem on ristlõike muutus, seda suurem on kontsentratsioonitegur. Kui vaadelda näiteks terasriba, kus on poldiauk läbimõõduga d = b/2 (b terasriba laius), siis 2,16 ; kui d = b/4. siis 2,52 jne. Mida vähem ,,voolujoonelise" kujuga takistus on, seda suurem on
annaabi.ee 
