Lin kasv->küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!! 4. igas sõlmes diood=”1”, programmeerimine dioodide läbi põletamine vooluga-kergelt aurustuv juhtmelõik 5. suur impedants-kolmas olek, ei 1 ei 0. Realis 3+1 bipol transiga. Kasutuses siinisüst-des. Pilet 5. 1. Pingejagur 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused 3. U->I muundur 4. TTL loogika 5. Asünkroonne summeeriv loendur 1. u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) 2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed pinged <1,5V; 1-50C, külma käes aeglane reaktsioon. Algselt reag kiirus 100ms, nüüd 4ms. RGB süsteem-värviline. Kui valgustada LEDidega, siis igavene, sest enne ütleb üles luminofoorvalgustus. 3. stabiilse voolu generaator. =mitteinv Rts=Rt, It=Usis/R. URt=RtIt 4
3. U->I muundur 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs 4. TTL loogika 2 2 avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U /R=5V /R, selle 5. Asünkroonne summeeriv loendur vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S 2)-toitest +5V voolu 1. JOONIS1 u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. 2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp *elektriväljaga *pinna töötlusega
annaabi.ee 
