toimub nagu laengute kompenseerimine, sest neg. ja pos. laengud kompenseerivad teineteist ehk võime kujutleda ka, et pinge laine pöördub ka liini lõpust tagasi vastupolaarsena ja voolulaine kahekordistub, sest teisest juhtmest tulevad teisenimelised laengukandjad, kuid nende suund on lõpust alguse poole. Siirdeprotsess lõpeb kui peegeldunud laine jõuab algusesse ja see ajavahemik on 2l/v, seejuures pinge muutub nulliks ja vool on E/Ri. Kui saadame liini impulsi siis pingeimpulsid peegelduvad tagasi vastaspolaarsetena ja vooluimpulsid samapolaarsetena. A: Liini lõpus ei ole laengutel kuhugi minna ja need pöörduvad tagasi. Selle tulemusena pinge liinis muutub võrdseks pingeallika pingega ja vool muutub nulliks, kuna muutub laengukandjate liikumissuund. Joonised vihikus? 8. Seletada koormuse sobitamise printsiip. Koormuse sobitamiseks kasutatakse lühisliini. Toodud skeemi abil tekitatakse liini lisaks
kompenseerimine, sest neg. ja pos. laengud kompenseerivad teineteist ehk võime kujutleda ka, et pinge laine pöördub ka liini lõpust tagasi vastupolaarsena ja voolulaine kahekordistub, sest teisest juhtmest tulevad teisenimelised laengukandjad, kuid nende suund on lõpust alguse poole. Siirdeprotsess lõpeb kui peegeldunud laine jõuab algusesse ja see ajavahemik on 2l/v, seejuures pinge muutub nulliks ja vool on E/Ri. Kui saadame liini impulsi siis pingeimpulsid peegelduvad tagasi vastaspolaarsetena ja vooluimpulsid samapolaarsetena. 9 Kuidas näevad välja pinge ja voolu jaotuste graafikud lühisreziimis? 10 Pinge/voolu jaotuste graafikud ja sisendtakistus avatud veerandlaineliini korral. 11 Mis on dipooli resonantssagedus? Kuidas sõltub resonantssagedus dipooli pikkusest? mida pikem on dipool, seda väiksem on resonantssagedus 12 Dipooli suunadiagramm. Antenni suunadiagramm on graafiline kujutis, mis iseloomustab antenni kiirgusomadusi
Mitteinverteeriva sisendi takisti peab olema esimesel juhul 5 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus e. 4,4 kΩ ning teisel juhul 4 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus ühendatuna veelkord rööbiti 5,5 kΩ takistusega ehk 2,75 kΩ.) 12. Integraator (ikka sama) Milline on operatsioonivõimendiga realiseeritud intergraatori väljundpinge 1 s pärast, kui sisendisse rakendatakse perioodiliselt (100 ms perioodiga) 10 mV pingeimpulsid kestusega 50 ms (50 ms jooksul on pinge 0 V)? Operatsioonivõimendi toitepinge on V, takisti takistus on 10 k ja kondensaatori mahtuvus 200 nF? (Vool pinge rakendumisel on 1μA ja perioodi jooksul liigub kondensaatorile laeng 50 nC. 1 s on 10 100 ms perioodi ja seega kogulaeng on 500 nC. Väljundpinge kondensaatoril on (200 nF korral) -2,5 V.) 13. Milline on eeltoodud operatsioonivõimendiga realiseeritud intergraatori väljundpinge 5 s kui sisendisse rakendatakse alalispinge 2 mV?
Loengukursus AEK 3025 3 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Joonis 2.2. U U Elektrivõrgus Impulsspinged mõjuvad pinged Väga kiire tõusuga pingeimpulsid Liigpinged Kiire tõusuga pingeimpulsid Aeglase tõusuga pingeimpulsid Ajutised liigpinged lähedase sagedusega
· MODEM · Modem on seade, mis moduleerib digitaalandmed analoogkujule ja demoduleerib analoogkujult tagasi digitaalkujule. · See on akronüüm sõnadest modulaator ja demodulaator · Kasutab konstantse sagedusega analoog kandesignaali · Moduleerides kandja parameetreid konverteerib binaarsed pinge impulsid analoogkandevsignaali · Vastuvõtul demoduleerib analoogkandjast binaarsed pingeimpulsid · Kodeerimine ja dekodeerimine, kodek: · · KODEK · Kodek on seade, mis kodeerib analoogandmed digitaalkujule ja dekodeerib digitaalkujult tagasi analoogandmeteks. · · · · · Analoogsignaalide digitaliseerimine: · Analoogsignaalide digitaliseerimise seadmed
impulsselementideks. Potentsiaalelementide sisend- ja väljundsignaalideks on kahe erineva potentsiaali või nivooga alalispinged. Üks nivoodest vastab loogikamuutuja väärtusele ,,1", teine väärtusele ,,0" (loogilised nivood). Kui loogilise ,,1" nivoo on kõrgem kui loogilisel"0"-l, on tegu positiivse loogikaga, kui vastupidi negatiivse loogikaga. Impulsselementide sisend- ja väljundsignaalideks on pingeimpulsid. Muutuja väärtusele ,,1" vastab impulss, väärtusele ,,0" aga impulsi puudumine (või ka vastu- pidi). Kui mingi elemendi sisendisse saabub impulsside kombinatsioon, millele elemendi väljundis peab vastama kahendmuutuja väärtus ,,1", siis annab element väljundahelasse üheainsa impulsi. Seega ei signaliseeri impulsselemendid oma olekust pidevalt, vaid ainult ühekordselt uude olekusse ülemineku hetkel. Harilikult on impulsssüsteemid kujundatud sünkroonsüsteemidena. Elemendid ei
annaabi.ee 
