ÜLESANDED 1.Kui palju tööd teeb elektriväli laengu 2 µC ümberpaigutamisel punktist, mille potentsiaal on -100 V, punkti, mille potentsiaal on 400 V? 2.Kui palju on ühelt metallelektroodilt väljunud elektroni energia kasvanud teise elektroodini jõudmisel, kui elektroodide vaheline kaugus on 10 cm ja nende vahel on elektriväli tugevusega 20 kV/m? 3. Mootori süüteküünla elektroodide vahel tekib säde väljatugevusel 3000 kV/m. Süütepool annab pingeimpulsi 20 kV. Kui suur võib olla elektroodide vaheline kaugus 4.Laengut -600 nC nihutati homogeenses elektriväljas piki jõujoont väljatugevuse vektori suunas 40 mm kaugusele. Väljatugevus on 2 kV/m. Leidke elektrivälja töö ning laengu nihutamise alg- ja lõpppunktide vaheline pinge 6. Mis vahet on pingel, potentsiaalil ja elektromotoorjõul?
Ülesanne 2 Laengu 2C juhtme ühest otsast teise viimiseks vajalik töö oli 5 J. Kui suur oli pinge? Ülesanne 3 Leia elektrivälja tugevus kahe paralleelse plaadi vahel, kui pinge on 6kV ja plaatidevaheline kaugus 3mm. Ülesanne 4 Homogeense elektrivälja tugevus on 24 10 3 V/m. Kui suur on pinge seda tekitavate elektroodide vahel? Elektroodide kaugus teineteisest on 8cm. Ülesanne 5 Mootori süüteküünla elektroodide vahel tekib säde väljatugevusel 3000 kV/m. Süütepool annab pingeimpulsi 20 kV. Kui suur võib olla elektroodide vaheline kaugus? 8. Juht elektriväljas. Juht on aine, milles laengukandjate arv ja aatomite üldarv on samas suurusjärgus. Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad juhis liikuma, kuni väli mõjutab neid jõuga. Positiivsed laengukandjad liiguvad elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas. Nii laaduvad juhi pinnad. Seda nähtust nimetatakse elektrilise induktsiooni nähtuseks. 9. Dielektrik elektriväljas.
Lahenduse formeerumise aeg koosneb: · alglaviini liikumise ajast · striimeri liikumise ajast · pealahenduse liikumise ajast Tugevalt mitteühtlases väljas , kus: s on elektroodide vahekaugus vstr on striimeri liikumise kiirus Anoodstriimeril ja katoodstriimeril on erinevad kiirused. Striimeri kiirus sõltub ka elektroodide kujust Striimerite keskmised kiirused 20. Pingeimpulss ja volt-sekundkarakteristiku määramine Joonis 2.17 Pingeimpulsi normeeritud kuju Isolatsiooni katsetamisel on impulsid normeeritud: · standardne e. järsk impulss frondi kestus: tf = 1,2 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 50 s · kommutatsiooni- e. lauge impulss frondi kestus: tf = 250 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 2500 s Volt-sekund karakteristikuks nimetatakse keskmise lahendusaja sõltuvust rakendatud
) muudavad 13 Skeemitehnika. SS-98. magnetvälja toimel oma mõõtmeid. Liin koosneb pikast vardast, millele on paigutatud sisend- ja väljundmähised. Sisendmähist läbiva voolu toimel tekivad UHL lained levides varda otsa suunas. Varda otsad on kinnitatud sulavate tihenditega, mistõttu üks laine sumbub ja teine levib väljundmähise suunas ja tekitab seal pingeimpulsi, mis on sisendimpulsi suhtes hilistunud. Viivitust saab reguleerida liini valmistamisel mähiste vahelise kauguse seadmisel. Ni-vardaga viivitus on 2sek vardaoikkuse 1cm kohta. UHL VIITLIINIDE KASUTAMINE: Värvitelerites värvisignaalide hilistamiseks ühe rea kestvuse võrra selleks, et täiendada kineskoobi ekraanil puuduvat infot punase ja sinise värvuse järgmisel. Küsimused Kontrolltööks: 1
7. Julrtimįshäirete väherrdamiseks teitleteisest eraļdatud' mootori toitekaabel oleks 7.4 Pikad kaablid vahelįne kaabeĮ' Stlure olr.rļiseks elemendiks on ka sageclusmuunduri ja mootori Elektriajami ptrlrul on vaheļdi pingeimpulsi esifroncįi kestr-rs alIa 0'5 ņs toirnekiir.ur.gu icni ū.ansistoride rnegahertzideni' Nii sutrfleļ lrar.moorriļiste komponentide sagedused uļatuvacl jaotatuc' įa impu,sspinge ]sagetlustel kujutab juba mõn:Iü,Tr. meetri
C++ või Pascal´i sarnast kõrgkeelt Structured Text (ST); käsulisti Instruction List (IL) või Statement List (STL). Ülaltoodu näitlikustamiseks vaatleme elektriajami programmjuhtimist loogika- kontrolleri TSX17 abil. Juhtimisülesanne on järgmine. Asünkroonmootoriga elektriajam käivitatakse käivitusnupu abil ja seejärel kontrollitakse tema võlli pöörlemist induktiivanduri abil, milline annab võlli iga pöörde kohta ühe pingeimpulsi. Kui võll on teinud 1200 pööret, süttib hetkeks signaallamp teavitamaks peatset mootori väljalülitamist. Kui võll on teinud 1500 pööret, lahutatakse mootor vahelduvvooluvõrgust ja lülitatakse 3 sekundiks dünaamilise pidurduse talitlusse, misjärel taastub lähteolukord. Juhtimisprogrammis tuleb ette näha võimalus programmi täitmise katkestamiseks igal hetkel stoppnupu abil ja samuti peab programmi täitmine katkema, kui rakendub
annaabi.ee 
