Kõige tihedamalt on maavärinate epitsentrid laamade piiril. 1. Tõusukohad : * ookeanide keskahelikes * kontinentaalse rifi piirkonnas - * kuuma täpi piirkonnas 2. Vajumise piirkonnad: * laamade vahevööse vajumise vöönd. Maavärina leviku ja laamtektoonika vaheline seos Maavärinaid põhjustavad laamade triivimised, mis on laatektoonika uurimise sisu. Kui põrkuvad nt. mandrilised laamad, siis surutakse maakoore kihid suure pingegea kokku, pinge levib lainetena maavärinana. Või kui laamade küljetsi liikumise tulemusel tekib murrang, siis murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena – maavärinana. Maavärina tugevuse mõõtmine Richteri skaala järgi. Maavärinaid hinnatakse seismograafi abil. See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida uuritakse: maavärina asukoht, tugevus, kolde sügavus, maapõue rõhkude suund
1854)1826.a elektrivoolu ühe põhiseadustest : Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G U Võrdetegurit G selles seoses nimetas Ohm aine elektrijuhtivuseks . Kaasajal eelistatakse juhtivuse asemel suurust , mis on juhtivuse pöördsuurus 1 / G) . Seda suurust nimetatakse elektriliseks takistuseks R=1/G; G =1/R . Tulenevalt sellest sõnastatakse Ohmi järgmiselt : vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus on võrdeline sellel osale rakendatud pingegea pöördvõrdeline sama osa takistusega . I=U/R Kus I(A) vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus U(V) pinge vooluringi üksikosa ptstel (pinge on füüsikaline suurus mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja ) R() - VOOLURINGI üksikosa elektriline takistus . Seadus kehtib samaväärselt ka vooluringi kogu välisosale , kuid tuleks siis sõnastada pisut teisiti : vooluringi välisosas kulgeva voolu üldine tugevus (koguvoolu tugevus ) on
annaabi.ee 
