Huvitav on see, et olenemata paljudest saartest ja pikast rannajoonest ei sõltu Kreeka majandus peaagu üldse kalandusest. Ülepüük on kahandanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on selle majandusharu justkui hävitanud. Metsamajandus Kreeka territooriumist on umbes 30% kaetud metsadega. Põhilisteks puuliikideks on: mänd, nulg, tamm, pöök, vaher, hobukastan jne... Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks: Pinduse segametsad, Rodopi pöögi- ja tammemetsad ja Olümpose metsad. Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Valdav osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Puid kasutatakse küttepuude ja puitplaatide tegemiseks ning okaspuude okstest saadakse vaiku ja tärpentiini. Riigi puidutööstus ei suuda rahuldada nõudlusi ning seega tuleb suur osa puidust importida
Egeuse saarte hulka Euboia, Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta. Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared, mida on kokku ligikaudu 1400. 227 nendest saartest on asustatud. Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pinduse mäeahelik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ning selle kõrgeim punkt on 2637 m. Kesk- ja lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad. Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub