Tulemuseks on ütlus. Pindstruktuure interpreteerib morfoloogiline komponent, süvastruktuure tõlgitakse semantiliselt. Generatiivne grammatika sai selle käsitluse tulemusena palju selgemaks, kuid puuduseks oli ikka veel see, et semantika iseeneses oli tagaplaanil. Chomsky arvas, et süva - ja pindstruktuurid tähendavad sama (transformatsioonid tähendusi ei muuda) ja et teades, mida ja kuidas on muudetud, saab tuletada semantilise efekti. Tegelikult ei ole semantikat ei baas - ega pindstruktuurides, vaid see asetseb sügavamal. Järgnevatel aastatel tekkis generatiivne semantika, mille põhiidee oli, et semantika peitub sügaval alumistes reeglites. Tekkis hierarhia: semantika, süvastruktuurid, pindstruktuurid, morfoloogia. Hiljem hakati väitma, et süvastruktuure pole vaja, kuna see on sama mis semantika. Semantika ja süntaktika vahelised piirid ei ole absoluutsed. Ésimesega seotud aspektid on reeglipärased, mis viitab süntaktikale.
Tulemuseks on ütlus. Pindstruktuure interpreteerib morfoloogiline komponent, süvastruktuure tõlgitakse semantiliselt. Generatiivne grammatika sai selle käsitluse tulemusena palju selgemaks, kuid puuduseks oli ikka veel see, et semantika iseeneses oli tagaplaanil. Chomsky arvas, et süva - ja pindstruktuurid tähendavad sama (transformatsioonid tähendusi ei muuda) ja et teades, mida ja kuidas on muudetud, saab tuletada semantilise efekti. Tegelikult ei ole semantikat ei baas - ega pindstruktuurides, vaid see asetseb sügavamal. Järgnevatel aastatel tekkis generatiivne semantika, mille põhiidee oli, et semantika peitub sügaval alumistes reeglites. Tekkis hierarhia: semantika, süvastruktuurid, pindstruktuurid, morfoloogia. Hiljem hakati väitma, et süvastruktuure pole vaja, kuna see on sama mis semantika. Semantika ja süntaktika vahelised piirid ei ole absoluutsed. Ésimesega seotud aspektid on reeglipärased, mis viitab süntaktikale.