lahustuvust. 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? Kui vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Kui vedeliku küllastunud aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. PINNANÄHTUSED JA ADSORPTSIOON 78. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. Sarnaselt pindpinevusele on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Adsorptsiooni rakendatakse õhu ja muude gaaside puhastamisel (näiteks gaasimaskis), gaasiliste ja vedelate segude komponentide lahutamisel kromatograafias. Tänu adsorptsioonile püsib hõõrdepindadel õlikelme. Adsorptsioon jaguneb: 1) Füüsikaline adsorptsioon 2) Kemosorptsioon Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel
Rõhugradiendi teke Atmosfäärirõhk on konstantne, gradiendi tekkeks tuleb kopsudes rõhku tõsta või langetada. Väljahingamise lõpp: rõhk kopsudes on võrdne atmosfäärirõhuga. Õhk voolab kopsudesse: Hingamislihaste kontraktsiooni tõttu suureneb ringkere maht ja tänu sellele langeb rõhk kopsudes ca 1 mmHg. Õhk voolab välja: Hingamislihaste lõõgastudes tõmbub kops jälle kokku ja rõhk ületab 1 mmHg võrra atmosfäärirõhku. RIndkereõõne mahu taastamine on passiivne: tänu pindpinevusele alveoolides ja kopsu elastsete kiudude tõmbepingele. Lihastöö hingamisel Sissehingamine: Diagfragma lamendub, roietevahelihased kontraheeruvad Väljahingamine: Diafragma lõõgastub, roietevahelihased lõõgastuvad. Pleuraõõs Pleuramembraan koosneb mitmest elastsest sidekoest, vooderdab rindkese sise- ja kopsude välispinda. Membraanide vahel on õhuke kiht pleuravedelikku, mis hoiab kopse vastu rindkereõõnt, lloob niiske libeda pinna vähendamaks membraanide omavahelist hõõrdumist.