Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pindpinevus (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pindpinevus #1 Pindpinevus #2 Pindpinevus #3 Pindpinevus #4 Pindpinevus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 324 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marekag Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
pdf

Pindpinevus 28.

töö nr. 28

Füüsika
thumbnail
14
pptx

Vee pindpinevus

Hüpotees Kui vette lisada pesuvahendit, siis vee pindpinevus väheneb. Katse tegemine • Täida kauss ääreni veega. • Lõika papist väike kolmnurk, mille iga külje pikkus on 2,5 cm. • Kõika kolmnurga ühte külge väike täke. See on Sinu „paat“. • Aseta paat ettevaatlikult vee pinnale. Täke peab jääma kausi serva lähedale! • Tilguta täkke ja kausi ääre vahele ettevaatlikult tilk nõudepesuvahendit. Mis juhtus? • Vette lisades pesuvahendit vee pindpinevus väheneb. Järeldus hüpoteesi kohta • Hüpotees on tõene Tänan kuulamast!

Füüsika
thumbnail
1
pdf

Pindpinevus

Märgumine/mittemärgumine kuuseokas: Hülgas järvevett ja dest. vett, seebivett hülgas mõningasel määral, piiritust ei hüljanud männiokas: Hülgas järvevett ja dest. vett, seebivett hülgas mõningasel määral, piiritust ei hüljanud kaseleht: ei märgunud kummagi veega, märgus piirituse ja seebiveega Vee läbipaistvus elektrijuhtivus

Keemia
thumbnail
2
docx

Füüsika pilet 8

printsiibiks. Huygensi printsiibist moodustub palju erijuhtumeid, näiteks difraktsioon kaugväljas (Fraunhoferi difraktsioon) ja difraktsioon lähiväljas (Fresneli difraktsioon). 4. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja võimsus Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 5. Pindpinevus Pindpinevus on nähtus, mis iseloomustab vedeliku molekulide vahel mõjuvaid jõude. Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju on tühine, võtab vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana). Tekstiilmaterjalide pesemisel ei tungi vesi kiudude vahele just suure pindpinevuse tõttu

Füüsika
thumbnail
52
ppt

Dermodünaamika

­ Keha kujust ­ Keha kiirusest · Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks Vedelikud · Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule · Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav. · Vedelik on raskesti kokku surutav · Molekulid saavad liikuda vaid molekulide mõõtmetega võrreldavates piirides · Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a. vedelkristallid) · Vedelikele on omane pindpinevus Pindpinevus · Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala. · Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. · Pindpinevusjõud F = l, kus l on pinna pikkus ja pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pinda · Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine >90° Täielik mittemärgamine Osaline mittemärgamine

Füüsika
thumbnail
2
doc

Aine ehitus

Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine

Füüsika
thumbnail
1
docx

Millest koosnevad meid ümbritsevad kehad?

1. Millest koosnevad meid ümbritsevad kehad? Millistest osakestest kehad koosnevad? Ainest, aine osakestest. 2. Mida nim füüsikas aine faasideks? Loetle vähemalt kolme. Ainekogus, tervikuna samade omadustega. Vedel, gaas, plasma ja tahke. 3. Mis on faasisiire? Mis toimub ainekestega selle korral? Aine üleminek ühest faasist teise. Aine omadused muutuvad. 4. Kirjelda tahkise siseehitust: Kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud, kuidas liiguvad? Kuju säilitav aine, molekulid lähedal ning võnguvad. 5. Mis on tahkise välisteks tunnusteks? Säilib ruumala ja kuju. 6. Millist keha omadust nim isotroopuseks? Keha omaduste sõltumatus suunast. 7. Kirjelda vedelike siseehitust: asetsus, liikumine, jõud. Molekulid on ebakorrapäraselt, liiguvad üksteise lähedal. 8. Mis on vedelike väliseks tunuseks? Ruumala säilib. 9. Kirjelda gaaside siseehitust.... Molekulid on kaugel ja liiguvad vabalt ning kiirelt. 10. Mis on gaaside välisteks tunnuste

Füüsika
thumbnail
1
doc

Kordamine vedelike ja niiskuse kohta

Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevust Vedeliku tõusu kõrgus kapillaartorus Seame endale ül kui kõrgele h tõuseb vedelik kapilaartorus, mille radius on r. Kuna toru ristlõikepind on ringjoon, mille pikkus l=2piir. Pindpinevusjõu def teame et pindpinevus tegur sigma= F/l. Sellest same arvutada vedeliku tõstva jõu. Tõus lakkab hetkel kui silindris olevale veele mõjub gravitatsioonijõud on saanud võrdseks pindpinevusjõuga: mg=2§*Pii*r m=Gv*Vsil H=2§/ Gv*r*g

Füüsika



Lisainfo

Praktika töö nr. 28

Meedia

Kommentaarid (6)

lickmyjarballs profiilipilt
lickmyjarballs: Käekiri on veits harjumatu, aga abiks ikka.
21:01 01-12-2008
koobasee profiilipilt
koobasee: Natukene tume ja kehv lugeda aga kasuks tuli
14:18 06-05-2014
marvinrike profiilipilt
marvinrike: tilga mass igal katsel sama, aga muidu hea
15:48 22-10-2013





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun