Lihaste kõõlused kinnituvad sellele. 2)Soonkest- sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Annab silmamunale värvi, kuna sisaldab pigmenti 3)Võrkkest- õhuke plaat, mille välimine pind on vastu soonkesta, sisemine pind vastu klaaskeha. Võrkkesta tagumine ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks- pärissoonkest. Võrkkesta nägemisosas on eistatavad kümme kihti. Nendest kõige pindmisemalt asuvad fotoretseptoorsed e valgustundlikud närvirakud- kepikesed ja kolvikesed. Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
soojuse äraandmine. Keha sisemuse veresooned laienevad. Intensiivistub keha keemiline regulatsioon, füüsikaline vaibub. Lihastes eelkõige hakkab rohkem soojust tekkima, ainevahetus seal intensiivistub, ka maksas ja neerudes, seal on ainult 20 % Ähvardava ülekuumenemise korral aeglustub soojusteke, ntensiivistub soojuse äraandmine, naha veresooned laienevad, siseelundite omad ahenevad, veri paikneb ümber pindmisemalt, intinesiivistub kiirgus, juhtivus ja higistamine, vastavlt õhtu niiskusest higi aurumine. Kilpnäärme hormoon intensiivistab ainevahetust. Selle hormooni sekretsiooni teke võimaldab kohanemist ehk adaptatsiooni jahedamasse kliimasse sattumisel, võtab mõni päev aega. Neerupealise adrenaliini sekretsiooni tõus suurendab oksüdatsiooni protesesse ja ahendab naha veresooni, saab kiirelt kohaneda ähvradava mahaatumise korral. Termoregulatsiooni iseärasused lastel:
annaabi.ee 
