kus kolvipea on reeglina terasest ja jahutatav, alumine juhtosa on reeglina alumiiniumist. Jahutusvedelik kolvipeani ja alla voolab läbi õõnsa kolvivarre. Kolvisõrm - kujutab endast paksuseinalist torutaolist detaili, mis on ettenähtud kolvi ja kepsu liikuvaks ühenduseks läbi kepsusilma laagri (enamjaoltpronkspuks). Kolvisõrm peab taluma suuri jõude ja sellepärast on valmistatud enamasti sitkest materjalist, kulumiskindlus tagatakse pindkarastusega e.tsementiitimisega (pinnakihi rikastamine süsinikuga). Kolvisõrm on täpselttöödeldud ja asub kolvi sees fikseeritult (pressist), või ujuvas (liugist)ühenduses. Et takistada sõrme liikumist tema pikkisuunas on ettenähtud stopperrõngad, mis asetsevad kolvisõrme avas olevas soones. Esineb ka alumiiniumist stopper punne, mis paigaldatakse kolvisõrme otstesse, et takistada selle liikumist.
d w1 u kus ZH – tegur, mis arvestab kaashambapindade kuju, ZM – tegur, mis arvestab hammasrataste materjalide mehaanilisi omadusi,(MPa)1/2 Z – tegur, mis arvestab kontaktjoone kogupikkust, Ht – arvutuslik eriringjõud, N/mm. Lubatavad pinged [H] sõltuvad vigastusliigist. Orienteeruvalt on need suurused terasrattaile järgmised: - normaliseeritud ja parendatud süsinikterastel ~ 470 MPa, - süsinikterasest pindkarastusega rattail ~ 880 MPa, - legeerterasest nitriiditud rattail ~ 1050 MPa, - legeerterasest tsementiiditud ja nitrotsementiiditud rattail ~ 1150 MPa. 17.6. Hammasrataste kontroll paindeväsimusele. Hammaste murdumine on tingitud paindepingetest. Sagedamini on kohatav hamba nurga murdumine Fn ülekoormamise ja materjali väsimuse tõttu. hambumissirge w Ft Fr
annaabi.ee 
