Konstruktsiooniterased, mis töötavad spetsiifilistes tingimustes 16. Korrosioonikindlate teraste omadused ning kasutusalad? kroomi (vähemalt 12%) kroomterased - (sisaldavad 13…27% Cr kroomnikkelterased – ka nikkel 17. Kuumuskindlate teraste omadused ning kasutusalad? Kroom 10-25% 18. Kulumiskindlate teraste omadused ning kasutusalad? eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega 19. Tsementiiditavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse tsementiitimiseks? madalsüsinikteraseid(0,1...0,25%C) mille pinnakihis viiakse C sisaldus ca. 1%-ni 20. Parendatavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse terase parendamiseks? vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus, (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid elemente. Masinaosad 21. Vedruteraste iseloomustus ning kasutusalad?
1.2 Kulumiskindlad terased Et kulumine oleks minimaalne, peab pinnakõvadus olema suur, need kaks asja on omavahel tihedalt seotud. Sellepärast kasutatakse kulumiskindluse tõstmiseks selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindamist, termokeemilist töötlemist ja pindkarastamist. Läbilegeerimine on vähem tõhus (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), kõige efektiivsem on eri pindamismoodustega kõvade pinnete pealekandmine (leek-, plasmapihustamine-, detonatsioon- ja pealesulatamine, sadestamise pealekeevitamine jms.) Kulumiskindlate terastena kasutatakse legeerterastest tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega mangaani, kroomi, volframi ja teiste elementidega legeeritud teraseid. Tuntuimad on mangaanterased. 1.1.3 Kuumuskindlad terased Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis
Kasutamine. Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termo- keemilist töötlemist ja pindamist. Vähem tõhus on läbilegeerimine (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamise, pealesulatamise, -keevitamise, sades- tamise jm. teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega kroomi, mangaani, volframi jt. elementidega legeeritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega ca 12%. 14) Legeerkvaliteetterased ja nende omadused. Kasutamine. Legeerkvaliteetteraste hulka kuuluvad keevitatavad konstruktsiooniterased, surveotstarbelised
Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termokeemilist töötlemist ja pindamist. Vähem tõhus on läbilegeerimine (sisseviida- vatest legeerivatest elementidest on detaili läbi- mõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekand- mine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamise, pealesulatamise, -keevita- mise, sadestamise jm. teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega kroomi, mangaani, volframi jt. elementidega legee- ritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega ca 12%. -7- Veel kõrgematel temperatuuridel kasutatakse Kõrglegeer-
ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne. b) Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termokeemilist töötlemist ja pindamist. 21 Vähem tõhus on läbilegeerimine, eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamine, pealesulatamise ja – keevitamise, sadestamise jm teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C- sisaldusega kroomi, mangaani, volframit jt elementidega legeeritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega 12%. c) Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus + kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine
vatest legeerivatest elementidest on detaili läbi- Martensiit 12...13 ja ja Hea mõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), (M) Cr ei ja Parem kui eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekand- Ferriit (F) >13 Cr martensiit- mine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja terastel detonatsioonpihustamise, pealesulatamise, -keevita- Austeniit 18 Cr ei ei Eriti kõrge mise, sadestamise jm. teel. (A) 8...10 Ni korrosiooni-