Suuremaid sea- ja linnufarme, kus biogaasi tootmine ka majanduslikult põhjendatud oleks, on meil 50 ringis, kuid puudub info selle kohta, kui suur osa sõnnikust nendes toodetakse. Bioenergeetiliselt sobivatest roostikest asub Eestis 42% Läänemaal. Täielikult kasutamata põllumajandusmaa hulk on Eestis üpris suur 123 187 ha. Need massiivid moodustavad kogu Eesti põllumajandusmaast umbes 15%. Lisaks umbes 160 000 ha kasutamata maad asub massiividel, mis on osaliselt kasutusel. Pindalatoetusi saavast 840 000 hektarist rohumaadest moodustavad ainult toetuse eesmärgil hooldatavad (niidetavad) rohumaad hinnanguliselt enam kui 110 000 ha. Seega kokku on kasutamata 9 maaressurssi Eestis pea-aegu 0,4 mln ha, mis moodustab kogu põllumajandusmaast kolmandiku. Kui kogu kasutamata põllumajandusmaast kasutusele võtta 0,2 mln ha ja selle peal energiaheina (päideroog, idakitsehernes, põldtimut) kasvatama hakata, võiks saada
Toetuse saamiseks peab taotleja: täitma kogu majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid; täitma toetuse saamiseks kehtestatud baas- ja täiendavaid nõudeid (poollooduslike koosluste osas kehtib erisus niitmise ja loomade karjatamise tähtaja osas, mis 31. juuli asemel on 1. oktoober). PLK toetust ei maksta sellise maa kohta, millele taotletakse teisi pindalatoetusi: ühtset pind alatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust, mahepõllumajandusliku tootmise toetust, Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust või Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antavat toetust. Samuti ei maksta toetust aladele, millele taotletakse KA-st loodushoiutoetust (üheaegselt ei või taotleda toetust alade hool damiseks või taastamiseks). TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE
Toetuseks on Maaelu arengukava (MAK) raames aastatel 20072012 makstud 22,7 miljonit eurot. 2013. a taotleti Natura 2000 aladel poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust kokku 26 985 ha-le, kusjuures 14 765 ha karjatamiseks, 6835 ha niitmiseks ja 5385 ha nii karjatamiseks kui niitmiseks. · Muud põllumajandustoetused Osaliselt on lagedamad PLK alad kantud põllumassiivide registrisse ning nendele aladele on poollooduslike koosluste hooldamise toetuse asemel võimalik taotleda ka muid pindalatoetusi nagu otsetoetused (ühtne pindalatoetus), MAK-i raames makstav mahetoetus jt. Muude pindalatoetuste puhul ei ole aga kohustuslik järgida mitmeid pärandkoosluste hooldamisel 5 olulisi nõudeid näiteks hilisem niitmise alustamise kuupäev, mis on tingimuseks PLK hooldamise toetuse saamisel. Liigirikaste alade valede meetoditega või valel ajal hooldamine võib viia liigirikkuse vähenemisele