KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang
42. Milliseid funktsioone leppemärgid kaardil täidavad? 1. Määratlevad objekti omadused/liik (kvalitatiivsed/kvantitatiivsed) 2. Määratlevad objekti asukoha ja kuju 43. Millised on kartograafiliste märkide liigid, nimetage need koos seletusega? Mõõtkavatud/punktilised märgid: võimalik eristada kujuga, suurusega, orienteeritusega, tooniga, mustriga. Joonelised märgid (laiusega, mustriga, värvusega, tooniga). M/pindalalised märgid ( mustriga, värvusega/tooniga). Kaardikirjad/tekstid: kirjastiiliga, kirjalaadiga, kirja kõrgusega. 44. Milliseid võtteid ja vahendid on võimalik kasutada selleks, et disainida üksteisest eristuvaid: Pealinn-punane, maakonnakeskus-sinine, muu-must. Linna suurus>50 000 suur, <50 000-väike. 45. Nimetage punktobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Punktimeetod (kasutatakse märgiks punkti, näidakse nähtuste esinemise tihedust,
................. 17 3.3.1. Kuju ja tekstuuri analüüs .................................................................................... 17 3.3.2. Valitud kuju ja tekstuuri analüüsi meetodite põhjendus ..................................... 18 3.3.3. Kasutatud kartograafiliste meetodite usaldusväärsus ........................................ 19 4. TULEMUSED JA ARUTELU................................................................................... 20 4.1. Uuritud saarte pindalalised muutused ....................................................................... 21 4.2. Maastikuline liigestatus............................................................................................. 24 4.3. Maakatte muutused ................................................................................................... 27 4.3.1. Maakatte kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed muutused .......................................... 28 4.3.2
b. Määratleda objekti asukoht 71. Millised on kartograafiliste märkide liigid, nimetage need koos seletusega? a. Mõõtkavatud ehk punktilised märgid (võimalik eristada kujuga (objekti omadus), suurusega (kvaliteet), orienteeritusega, tooniga(objekti omadus), mustriga) b. Joonelised märgid (laiusega (kvaliteet), mustriga, värvusega (objekti omadus/liik), tooniga) c. Mõõtkavalised ehk pindalalised märgid (mustriga/ka punktid mis on regulaarsed, värvusega (objekti omadus), tooniga) d. Kaardikirjad ehk tekstid (kirjastiiliga (objekti omadus), kirjalaadiga (objekti omadus), kirja kõrgusega (objekti suurus)) 72. Kuidas eristatakse nähtuste kujutusviise ehk meetodeid? a. Vastavalt sellele missuguseid märke ja kuidas kasutatakse. b. Punktobjektid c. Joonobjektid d. Pindobjektid 73
Liigid: · mõõtkavatud e. punktilised märgid: 1) kujundiga: piktograafiline, geomeetriline, tähelis-numbriline; 2) suurusega; 3) orienteeritusega; 4) värvitooniga; 5) mustriga · joonelised märgid: 1) laiusega; 2) mustriga; 3) tooniga · mõõtkavalised e. pindalalised märgid: 1) mustriga; 2) värvusega; 3) tooniga · kaardikirjad e. tekstid: 1) kirjastiili; 2) kirjalaadiga; 3) kirja kõrgusega 44. Milliseid võtteid ja vahendid on võimalik kasutada selleks, et disainida üksteisest eristuvaid: · Punktleppemärke o Kujundiga · Piktograafiline
annaabi.ee 
