vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises. · Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust. Takistavad kokkukleepumist hingamisel. · On aktivaatorid ja vahendajad. · Osalevad transportprotsessides. · Emulgaatorid. 17. Erinevad vahad: · Taimsed vahad nt. puuvilja kattev vaha. · Loomsed vahad mesilasvaha. 18. Erinevad steroidid: · Suguhormoonid östrogeen, testosteroon. 19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Ateroskleroosi üheks
omadustele. Homogeniseerimise käigus adsorbeeruvad piimavalgud kergesti lõhustunud rasvakuulikese pinnale ning friiserdamise ajal õhumullide sisekihtidesse, parandades nii jäätise tekstuuri. Peamine kaseiini ja vadakuvalkude vaheline erinevus on nende temperatuuritaluvus- vadakuvalgud denatureeruvad kuumtöötlemise käigus. Jäätise tehnoloogias ettenähtud pastöriseerimisereziimil segupiima kuumutamine ei mõjuta negatiivselt vadakuvalkude pindaktiivsust. Järelikult nii kaseiinid kui vadakuvalgud sobivad emulgaatoritena jäätisesegu koostises. Üldiselt on vadakuvalkude veesiduvusvõime ligikaudu kolmandiku võrra väiksem võrreldes kaseiiniga. Pastöriseerimise ajal suureneb vadakuvalkude veesiduvusvõime märgatavalt valgu denatureerumise tulemusena. Laktoos on teine oluline komponent jäätisesegus. Laktoos on suhteliselt väikese magususega ja põhjustab võrreldes teiste süsivesikutega mõõdukat külmumistäpi langust.
Faasil on kaks kihti. Üks neist on pinna sisemus. Teine on pinnakiht, mis kujutab endast faasi eralduspinda. Komponent võib olla sisemuses või pinnakihis Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Pinnaliig on defineeritud selle järgi valemiga või Pindliig ja pindaktiivsus Pindaktiivsust iseloomustab aine järgmine väärtus See iseloomsutab pindpinevuse muutumist kontsentratsiooni järgi, teisisõnu see näitab seda, kas pindpinevus kasvab või kahaneb konts. muutudes. Selle suuruse muutudes muutub vastupidises suunas. Järelikult kui see on väiksem nullist, pinnaliig suurem, komponent koguneb pinnakihti. Kui suurem nullist, pinnaliig väiksem, komponent koguneb pinna sisse Kui võrdne nulliga, siis komponendi kogus pinnakihis ja pinna sees on võrdne.
annaabi.ee 
