vahel asinev vastastikumõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 2) Miks tekib pindade vahel hõõrdumine? Kuna kehade pinnad on karedad. 3)Millise füüsikalise suurusega iseloomustatakse hõõrdumist? Milline on selle jõu suund? Hõõrdejõud on alati vastassuunalised. Hõõrdejõu liigid :Liughõõrdejõud,seisuhõõrdejõud , veerehõõrdumine. 4) Millest sõltub liugehõõrdejõu suurus? Pindade omadusest .Raskusjõust. 5) Kuidas vähendada pindadevahelist hõõrdumist? Kui keha panna rullidele või ratastele. Näide igapäevaelust: Auto mootor vajab õli,kuullaagri kuulide vahed täidetakse määrdega. 6) Kuidas suurendada pindadevahelist hõõrdumist? Tehakse pinnad karedaks. Näide igapäevaelust:Jääle puistatakse liiva ,autole pannakse naastrehvid. 7) Kas hõõrdumine on kasulik või kahjulik? Üldiselt vajalik kuid ka vahel kahjulik. 8) Millise mõõteriistaga saame me hõõrdejõudu mõõta? Dünamomeeter. NB
Egiptuse püramiidide ehituskäik Teooriad 1) Liiva niisutamine 2) Kaldtee 3) Nurgakivi 4) Cheopsi püramiidi 1. teooria 5) Cheopsi püramiidi 2. teooria Liiva niisutamine Kahandab oluliselt pindadevahelist hõõrdumist Teadlased leidsid, et üksikute liivaterade vahele tekivad kapillaarsed sillad, mis neid liimina koos hoiavad Liiva märjutamine muutis seda jäigemaks ja vähendas sellel veetava kelgu ette tekkivate liivahunnikute suurust, mistõttu kahanes ka kelgu liikuma panemiseks rakendatava jõu suurus ning pinna hõõrdetegur Liiva niisutamise teooria Füüsikud viitavad pea 4000 aastat tagasi elanud vaarao Djehutihotepi hauakambris leiduvale pildile,
vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist; b) hoida hõõrduvad pinnad puhtana; c) kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte; d) kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; e) tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. 1. Õlipump ja õlivõtturisõel Õlitussüsteem on süsteem, mille ülesandeks on masinates ja mehhanismides hõõrduvate pindade õlitamine. Õlitamine vähendab pindadevahelist hõõrdumist, jahutab hõõrduvaid pindu ja eemaldab detailide kulumisel tekkinud metallipuru. Õlitussüsteem koosneb õlipumbast, õlifiltrist, õlirõhunäiturist, õlitusjuhtmetest ja muudest detailidest (näiteks õlituslaager). 2. Õlifilter 13 Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks.
eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist; b) hoida hõõrduvad pinnad puhtana; c) kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte; d) kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; e) tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. 1. Õlipump ja õlivõtturisõel Õlitussüsteem on süsteem, mille ülesandeks on masinates ja mehhanismides hõõrduvate pindade õlitamine. Õlitamine vähendab pindadevahelist hõõrdumist, jahutab hõõrduvaid pindu ja eemaldab detailide kulumisel tekkinud metallipuru. Õlitussüsteem koosneb õlipumbast, õlifiltrist, õlirõhunäiturist, õlitusjuhtmetest ja muudest detailidest (näiteks õlituslaager). 2. Õlifilter Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga
· OHV overhead valves - klapid plokikaanes · OV - · OHC overhead camshaft nukkvõll plokikaanes · SOHC - Single overhead camshaft üks nukkvõll plokikaanes · DOHC - Double overhead camshaft kaks nukkvõlli plokikaanes · TOHC · SV - 5. Õlitussüsteem *Õlitussüsteem on süsteem, mille ülesandeks on masinates ja mehhanismides hõõrduvate pindade õlitamine. Õlitamine vähendab pindadevahelist hõõrdumist, jahutab hõõrduvaid pindu ja eemaldab detailide kulumisel tekkinud metallipuru. Õlitussüsteem koosneb õlipumbast, õlifiltrist, õlirõhunäiturist, õlitusjuhtmetest ja muudest detailidest (näiteks õlituslaager). Õlitussüsteem suunab õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist. Õlitussüsteemi ülesandeks on õlisurve tekitamine, õli suunamine hõõrdepindade vahele, õli puhastamine ja jahutamine
ühtlasel vedamisel dünamomeetri abil. Sel juhul me mõõdame ühtlasi suurimat seisuhõõrdejõudu, millega veojõud võrdub. Liikuma hakkamisel peame seisuhõõrdejõudu veidi ületama, et anda kehale kiirendus. Seisuhõõrdumisest räägime vaid siis, kui keha püütakse liikuma „lükata“ ja hõõrdejõud seda takistab. Mida suurema jõuga „tõmmata“, seda suuemaks muutub ka takistav hõõrdejõud, mida nimetataksegi seisuhõõrdejõuks. (Et määrata pindadevahelist hõõrdetegurit tuleb mõõta keha raskusjõud. Seejärel vedades keha ühtlaselt mööda horisontaalset pinda mõõta ka liugehõõrdejõud ning jagada hõõrdejõud raskusjõuga.) 7. Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks. Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb)
annaabi.ee 
