identsed ja tagasihoidliku ehitusega. Kuna on tegemist vanglahoonega, on uksel kaunistused rauast. Põhirõhku pole pandud hoone kaunistamisele. Portaali kõrval on kaks madalat keldriluuki, mida kasutati keskajal kauba veoks keldriruumidesse, kus olid kaubalaod ning ühtlasi ka ajutiste vangide vangikongid. Hoonele on omased kitsad trepid, uksed ja aknad, kivist põrandad, laed olid kõrged ning seal olid puidust palgid. Sissepääsu juures asus pimik, kus legendi kohaselt hoiti kõige agressiivsemat vangi, kellel hiljem raiuti pea maha. Hoone teisel korrusel asus vanglaülema eluruum, mis oli teistest ruumidest tunduvalt suurem ning sellel olid aknad vaatega raekojale. Enamus hoonest on ümber ehitatud või restaureeritud, ainsad originaalsed säilmed on üks uks hoone kolmandal korrusel, mis on madal ning massiivne, ja üks rõngaskonks keldris, kus hoiti vange ketiga kinni.
Muuseumis on neli tööd, mis seda tehnikat kujutavad. Samuti on ohtralt säilinud sajandivahetuse fotoäride kuulutusi selleks ajaks oli fotografeerimine tõeliselt populaarseks kujunenud. Huvitavad on ka eksponeeritud eritehnikad fotod siidil, nahal , transferrotüübid. Esindatud on stereopildid, mis stereoskoobiga vaadatuna annavad ruumilise kujutise. Eraldi ruumis asub 20. sajandi algusest pärit pimik siin võib näha, kuidas tolle aja fotograafid filme ilmutasid ja pilte tegid. Toas on olemas nii mööbel, vastav tehnika kui ka raamatud asjakohase kirjandusega. Fotograafid 20. sajandi alguses Kolmandas muuseumisaalis on väljas 20. sajandi alguse fotograafide tööd. August Wamas (avas ateljee 1913) on saanud diplomi nii Londonist (1913) kui ka Roomast (1913). Tema töödest on esindatud "Kontserdi peaproov enne "Estonia"
annaabi.ee 
