Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Luuletaja väljendab enda teostes elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendas Betti Alverile inimeseks saada. Kasutatud kirjandus: www.bettimuuseum.ee www.miksike.ee Karl Muru, "Üle sõnade serva", Tänapäev 2004 LISA 1 "Leib" 1942 Üle pimeneva palu Mitte ainust valgustäppi ruttab rahvas ummisjalu, põldudel ei värele, kõigil on silmad vesised. kärbis oma küüsjaid käppi Naisi, orbusid ja mehi sirutab su järele. täis on murepõld ja rehi, Ilm on tume, ilm on tohus. kambrid ja kambriesised. Kandamiga maantee-lohus nagu savikastis tambid. Need on hinged põimutöödel. Kus on, kus on surma lambid? Pikil päevil, õuder-öödel
2. Kahesilbilised e naisriimid ( valu: salu, takti: katki, jõuab: sõuab, kivi: rivi ) 3. Kolmesilbilised e libisevad riimid ( silmale: ilmale, tumestab: jumestab, laotama: kaotama ) 4. Neljasilbilised e ülilibisevad riimid ( laigulised: maigulised ) Asukoha järgi stroofis jagunevad riimid: 1. Paarisriim ( skeem: a a b b ) 2. Ristriim ( a b a b ) 3. Süliriim ( a b b a ) 4. Segariim riimi kasutamine ilma kindla seaduspärasuseta, kasut enamasti vabavärsis. Üle pimeneva palu a Ruttab rahvas ummisjalu a Kõigil on silmad vesised. b Naisi, orbusid ja mehi c Täis on murepõld ja rehi, c Kambrid ja kambriesised. b ( Betti Alver ) Tavaliselt paiknevad riimid värsirea lõpus ( lõppriim ), kuid tuntakse ka algus- ja siseriimi ( kes vöö pani vööle, läks teisele tööle ). Ülesanne: analüüsi riimi. MAGAV MAAILM E. Niit