keelekratsimine keelekasutuses tihti ei esine). Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. Sellised nimetused on enamasi tugeva negatiivse konnotatsiooniga. Fraseoloogilised liitumid, mis koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja millel on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol: pime kana pimekana, üks silm ükssilm jne. Sellistes sõnades märgib adjektiiv nimisõna liiki. Siia kuuluvad ka määrsõnalise esikomponendiga liitumid (püsti kurat püstikurat jms), milles esimene pool iseloomustab nimekandjat seisundi oleku või olemisviisi kaudu. Nominaalfraas Isikunimetusena esineb ainult selline nominaalfraas, mille aluseks on substantiiv, sest inimese nimetamise määrab tegelikkuse objekt.
Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556557) 3. Fraseoloogilised liitumid Need koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja neil on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol. Nende alla kuuluvad omadussõnalise, arvsõnalise ja määrsõnalise täiendosaga liitsõnad: pime kana pimekana, pime loom pimeloom, sõge sikk sõgesikk, kahe pere koer kaheperekoer, ükssilm ükssilm. Nimisõnast ja omadussõnast saab liitsõna, siis kui nad kannavad oma algse tähendusega võrreldes semantiliselt oluliselt muutunud tähendust ehk kui nad on fraseologiseerunud. (Õim 2001a: 557) B. Nominaalfraas 1. Fraseologism kui nimisõnafraas Nende fraseologismide puhul väljendab peasõna laiend nimisõnaga tähistatu tunnust.
annaabi.ee 
