Seda saan ma demonstreerida ka teile tunnis. Sedamoodi tehti esimesed kaamerad ja fotoaparaadid. Efekti tunti juba Vanas-Kreekas ja Araabiaaades ligi 2000 aastat tagasi. Kunstnikud kasutasid seda oma maalide maalimisel keskajal ja sõjaväelased näiteks Itaalias 17.sajandil salajases spionaazis. Samuti kasutati efekti päikese uurimisel, kuna nii sai päikesesse otsa sisse vaatamata (kahjulik) teda jägida. Pimedat ruumi sellise auguga nimetataksegi pimekambriks (camera obscura) Tegelikult töötab meie silm täpselt samamoodi: meie silma pupill on see ava, kuhu valgus koondub! Nii et tegelikult me näeme kogu maailma ümbritsevat tagurpidi; meie silmas on mehanism, mis pildi õigeks jälle keerab! DEMO 8 Demonstratsioon sellest, kuidas peeglist tulenev näiva kujutise asukoha üle ei lepi üksteisega sama joone peal, kuid peegli suhtes eri nurga all seisvad vaatajad kokku: nad vaidlevad selle üle, kus objekt peeglis asub.
Seda saan ma demonstreerida ka teile tunnis. Sedamoodi tehti esimesed kaamerad ja fotoaparaadid. Efekti tunti juba Vanas-Kreekas ja Araabiaaades ligi 2000 aastat tagasi. Kunstnikud kasutasid seda oma maalide maalimisel keskajal ja sõjaväelased näiteks Itaalias 17.sajandil salajases spionaazis. Samuti kasutati efekti päikese uurimisel, kuna nii sai päikesesse otsa sisse vaatamata (kahjulik) teda jägida. Pimedat ruumi sellise auguga nimetataksegi pimekambriks (camera obscura) Tegelikult töötab meie silm täpselt samamoodi: meie silma pupill on see ava, kuhu valgus koondub! Nii et tegelikult me näeme kogu maailma ümbritsevat tagurpidi; meie silmas on mehanism, mis pildi õigeks jälle keerab! DEMO 8 Demonstratsioon sellest, kuidas peeglist tulenev näiva kujutise asukoha üle ei lepi üksteisega sama joone peal, kuid peegli suhtes eri nurga all seisvad vaatajad kokku: nad vaidlevad selle üle, kus objekt peeglis asub.
kaitsefunktsioon. Silma sirg- ja põikilihased liigutavad silma, ülalau tõstur tõstab teda. Silmamuna (bulbus oculi) asub kolju silmakoopas ja teda katavad silmamuna kestad: kõvakest (sclera), soonkest (choroidea), võrkkest (retina). 95 Kõvakesta (skleera) ehk silmavalge eesmine läbipaistev osa on sarvkest (cornea). Veresoonterikka soonkesta ülesanne on toita võrkkesta. Soonkestas sisalduv pigment annab sellele musta värvuse, mis muudab silma pimekambriks. Vikerkest (iiris) asub selles kambris sarvkesta taga ning kontrollib pupilli abil silma langeva valguse hulka. Parasümpaatilise närvi juhitud silmaavaahendaja lihase (m. sphincter pupillae) kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt ehk ringjalt ja pupill aheneb (mioos). Silmaavalaiendaja lihase (m. dilatator pupillae) kiud paiknevad radiaalselt, pupill laieneb (müdriaas) ja seda juhib sümpaatiline närvisüsteem (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi
annaabi.ee 
