Guglielmo Marconi. 1894. aastal valmistasid mõlemad elektromagnetilised vastuvõtjad, mida Popov äikesemärkijana kasutas. Popov leiutas ka antenni eelkäija, Marconi aga maaühenduse. 1896. aastal demonstreeris Popov traadita telegraafi, andes 250 meetri kaugusele edasi sõnad Heinrich Hertz. Marconi variant aga andis signaali 5 km taha. 1909. aastal sai ta selle eest ka Nobeli preemia. Fotograafia eelkäijaks oli keskajast tuntud pimekaamera. Algul nimetati nii pimedat ruumi, mille seinas oleva väikese ava kaudu saadi selle ees olevast valgustatud esemest vastasseinale kujutis. Hiljem asendas pimeda ruumi kumerläätsega varustatud kast. Fotograafia algust tähistab prantsuse kunstlik Louis Jacques Daguerre 1839. aasta leiutis, mille abil õnnestus kinnistada kujutis hõbetatud vaskplaadile. Samal aastal võttis Daguerre kasutusele läätsega fotoaparaadi ja esitas meetodi piltide tekitamiseks hõbejodiid paberile.
avalikustamise üleskutsele järgnesid teravalt omaaegse ülekohtu paljastused, mis innustasid siinseid ajakirjanikke Eesti sumbunud oludes väljapääsu otsima. Aastaks 1987 olid Eesti Raadio vestlussaated poliitiliselt juba küllalt julged. Raadiosaated ei katkenud Eestis kordagi ka nõukogude vägede jõudemonstratsioonide aegu 1990. aastate alguses. Pildid. Film. Visuaalne massikommunikatsioon Visuaalse kommunikatsiooni alguseks oli foto. Fotoaparaadi eelkäija on pimekaamera, selle abil sai esimese püsiva fotokujutise 1822. aastal J. N. Niepce. Esialgu kasutati metallplaadile jäädvustamise meetodit, sellega kõrvuti töötas Talbot välja tehnoloogia, kus kujutised pildistati negatiividena paberile, millest võis valmistada koopiaid. Fotost sai massimeedium seejärel, kui Eastman leiutas filmirulli ning hakati pakkuma ilmutusteenust. Varem oli piltide tegemine tavalise inimese jaoks liialt keeruline. Tänu fotograafiale tekkisid peredes fotoalbumid. 1890
annaabi.ee 
