29. Taustinformatsiooni kogumine assessori kohta 30. Assessori tundlikkuse kontrollimiseks kasutatavad katsed 31. Assessorite värbamine ja selle tüübid 32. Sensoorse analüüsi läbiviimiseks sobivad ajad (päeva lõikes). Vanuse mõju sensoorsele tundlikkusele. Millises vanuses tundlikkus kõige suurem? Milline puudus võib esineda noores eas maitsmis- ja haistmisanalüsaatorite kasutamises? 33. Puhkepauside tegemine ning nende olulisus sensoorsel hindamisel 34. Pimedegustatsioon 35. Sensoorse analüüsi läbiviimine ja nõuded sellele 36. Proovide esitamise järjekord ja sellest kinnipidamise olulisus (Lihatooted: keedutooted, suitsutatud tooted, soojendatavad tooted, lisanditega tooted; Piimatooted: erinevad täispiimatooted, juustus, võid) 37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel 38. Proovide kodeerimine, kodeerimise eesmärk ja selle olulisus 39. Milliseid näpunäiteid tuleks jälgida proovide mälumise juures proovide
Proovide ettevalmistamisel tuleb kindlasti arvestada ka nende arvuga. Liiga suur proovide hulk viib assessori sensoorse väsimuseni, mille tagajärjel langeb assessorite tundlikkus. Seetõttu on vajalik peale poole tunnist tööd teha paus. Soovitatakse järgmist tööreziimi: o 15 minutit paneeli juhi selgitusi; o 30 minutit hindamist; o 10-15 minutit pausi; o 30 minutit hindamist jne; o lõplik kokkuvõtete tegemine. 34. Pimedegustatsioon Pimedegustatsiooni puhul tuleb toote proovilt eemaldada pakend, etikett ja muud tootjale viitavad tunnused. Välimuse hindamiseks nt vorstitoodete puhul esitatakse terve batoon. Tooted viilutatakse vahetult enne hindamist, et lõikepind ei muudaks oma värvust õhuga kokku puutudes. 35. Sensoorse analüüsi läbiviimine ja nõuded sellele o proovide vastuvõtmine või ettevalmistamine laboris; o proovide säilitamine (vajadusel);
annaabi.ee 
