6.märtsi õhtul hakkas punavägi pommitama elaniketa linna.Kuna linnas puhttaktikalistel põhjustel sel ajal sõjaväeosi polnud,jääb Narva hävitamise põhjus arusaamatuks. Keskööks oli Narva kohisev tulemeri.Kogu järgmise päeva möllas linnas tuli,põletades kõik.Järgmise päeva õhtul algas pommitamine uuseti. Tallinna maantee ümbrust ja Joala linnaosa tähistasid vaid alusmüürid.Vanalinn Vestervalli ja Suure tänava vahel ning Raekoja ümbruses,samuti Pimeaia-poolne osa oli vaid läbipääsmatu varemetehunnik.Võrdlemisi tervena seisis Jaani kirik,vana jumalakoda oma tugevate alusmüüridega pidas vastu,tuues ohvriksvaid oma kunstiväärtuslikud aknad ja osa katust. Vastasele ei andnud rahu Hermanni kindluse torn.Aprilli lõpust korraldas ta iga päev umbes tunniajalise kahuritule üksikust,eriti raskest torust.Ülirasked mürtsud jätsid Hermanni kindluse müüridele sügavad armid,torn aga püsis kogu maikuu nagu kiuste
Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on äratuntava eesti sõna vorm, kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga, füüsilise isiku nimi (pühendusnimede kohta keelsusnõuet pole). Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju, nt Pimeaia tn. Liigisõna ise ei pea olema omastavas käändes (sh maaüksuse nimed, kus kasutatakse üksusel asuva objekti nime, nt Kulgu sadam). Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võib nimetuum olla ka võõrsõna, mille tunnused on võõrtähed (nt Fosfori tn), g/b/d sõnavormi algul (nt Betooni tn) ja rõhk järgsilbil, kui on selgelt laensõna (nt Energia tn). Eesti ajaloolised vähemused Eesti kohanimedes on palju võõrmõjusid
annaabi.ee 
