on kuulsaim nn. Suur Punane Laik. 12. Saturni välisilme, atmosfäär, pinnaehitus. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha Saturni pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 C, seega kolmkümmend kraadi madalam kui Jupiteril. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur. 13. Kirjeldada Uraani ja tema pöörlemist.
ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal. Planeetidest on Saturn kõige lapikum. Kui vaadata läbi väikese teleskoobi on Saturn silmnähtavalt lamestunud, tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Nagu teistelgi hiidplaneetidel (jupiter, uraan, neptuun), ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha Saturni pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt hõre, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Raskusjõud Saturni pilvepiiril ületab Maa oma vaid 1,2 korda. Saturni läbimõõt on 120 536 km, see on Maa läbimõõdust 9,4 ja mahust 774 korda suurem. Samas
Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Mõnikord on omistatud Veenusele niisugused nimed nagu "hommikutäht" või "õhtutäht", kuid ta on palju heledaim kui lihtsalt "täht" taevas. Veenus on hele ehatäht ning kergesti leitav õhtuti edelataevas kui kõige heledam taevakeha. Planeet asub peaaegu teisel pool Päikest ning asudes Päikesele lähemal orbiidil, jälitab ta Maad, lähenedes sellele. Et Veenus on kaetud tiheda pilvkattega, mis ei lase otseselt vaadelda tema pinda, on amatöörastronoomile kõige huvitavam jälgida Veenuse faaside muutumist. Parim aeg Veenuse vaatlemiseks pole mitte siis, kui ta särab tumedas öötaevas, mil ta on tavaliselt nähtav läbi horisondilähedase turbulentse õhukihi ning tema eredus pimestab vaatlejat. Parimad tingimused on hoopis siis, kui planeet on päevavalguses kõrgel taevas. Hästijoondatud komputeriseeritud teleskoobi abil on võimalik ta kergesti leida Tavaliselt
29,5 maist aastat ehk umbes 25 000 Saturni ööpäeva. Planeet on üle kolme korra "kergem" kui Jupiter, aga 95 korda massiivsem kui Maa ning kolm korda massiivsem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid ilma Jupiterita kokku. Saturni läbimõõt on 120 600 kilomeetrit, 9,4 korda suurem kui Maal. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha Saturni pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Raskusjõud Saturni pilvepiiril ületab maise vaid 1,2 korda (Kosmoloogia). 8 Esimene missioon Saturnile oli Pioneer 11 möödalend, kui uuriti Saturni rõngaid. Voyager 1 tegi 1980. aastal suure hulga pilte planeedist, kaaslastest ja rõngastest ning aasta hiljem
kokku. Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Planeet väärib igati peajumala nime ta on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte tõttu ei ole hiiglase pind nähtav. Tema tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi ja keskmiselt on see seal 1, 34 vee tihedust (Maa vastav näit on 5,52). Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal. Kui astronaudid kunagi külastavad Jupiteri, siis peavad nad arvestama, et Maalt äralennuks vajalik kiirus (paokiirus) on 11,2 km/s, aga Jupiterilt lahkumiseks on vaja kiirust 60 km/s. Oleks siiani teda uuritud vaid teleskoopide abil, teaksime esimese hiidplaneedi kohta praegu veel kaunis vähe. Jupiteri
kokku. Jupiteri ööpäev kestab napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Planeet väärib on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda massiivsem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 140 600 kilomeetrit, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte pärast ei ole võimalik näha Jupiteri pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Niiviisi saadakse Jupiteri keskmiseks tiheduseks 1,34 vee tihedust (Maa vastav näit on 5,52). Raskusjõud on Jupiteril 2,8 korda suurem kui Maal. [6] 6.2 Jupiteri keemilised omadused Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust (mahu järgi 87-90%) ja heeliumist (10-13%). Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem.
maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Saturnil on olemas take tuum ning tema keskpunktist väljapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt , nagu testing hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magenväLi ja kiirgusvööndid. MagnetVälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Pilvkate jaguneb vöönditeks. Neis toimuvad Jupiteri pilvkattega sarnased protsessid, ainult aeglasemalt ja nõrgemal kujul. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad, ning sisaldavad heledamaid ja tumedamaid laike. Uraan Uraan on oma nime saanud Uranos järgi. Uranos oli kreeka taevajumal, esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa. Uraan ei ole kuigi silmapaistev. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel ei paista mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja
Jupiteri ööpäev kestab napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Planeet väärib igati peajumala nime: ta on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda massiivsem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 140 600 kilomeetrit, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte pärast ei ole võimalik näha Jupiteri pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Niiviisi saadakse Jupiteri keskmiseks tiheduseks 1,34 vee tihedust (Maa vastav näit on 5,52). Raskusjõud on Jupiteril 2,8 korda suurem kui Maal. Kui astronaudid kunagi külastaksid Jupiteri, siis nad peavad arvestama, et Maalt äralennuks vajalik kiirus (paokiirus) on 11,2 km/s, aga Jupiterilt lahkumiseks on vaja kiirust 61 km/s. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eelsalu, H. Astronoomialeksikon
määrab ära põhiliselt Maa liikumine. Jupiter pöörleb kiiresti, pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolustel aga viis minutit kauem. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Planeedil on tugev magnetväli, seega peab tal olema ka tahke tuum. Kosmosejaam Galileo on selgeks teinud, et vesinik moodustab 86% atmosfäärist. Jupiteri läbimõõt on 142 800 km, mass Maa suhtes on 318. ( 2.) Jupiteri tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi ja keskmiselt on see seal 1,34 vee tihedust. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666.aastal. Jupiteri pilvede ülapiiril kõigub temperatuur -100 kuni -160 kraadini. Alla poole minnes kasvab temperatuur. ( 3.) Saturn Ainsana Päikesesüsteemi planeetidest on Saturni keskmine tihedus vee tihedusest väiksem
planeetidel ja kuudel, kus on atmosfäär ja midagi, mis saab kondenseeruda. Näiteks Marsil on väga hõre atmosfäär ja temperatuur on üldiselt väga madal, mis võimaldab vähesel veeaurul kondenseeruda. Ainsad pilved peale tolmupilvede, mida Marsi taevas näha saab, on jääkristallidest koosnevad kiudpilved. Veenusel on atmosfäär palju tihedam kui Maa oma ja seetõttu on seal võimalik tiheda pilvkatte tekkimine ja nii ongi, et Veenus on kaetud pidevalt paksu pilvkattega, mis koosneb väävelhappetilgakestest. Saturni kuul Titanil koosnevad pilved usutavasti metaanitilgakestest ja seal sajab ka metaanivihma või -lund. Võimsad atmosfäärid koos võimsate pilvkatetega on Jupiteri-tüüpi planeetidel. 1.4. Udu Kui pilvede tekkel kirjeldatud kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal, siis tekib udu või hägu. Udu korral on nähtavus horisontaalsuunas alla 1 km, hägu korral aga 1-10 km. Udu
annaabi.ee 
