timpanilöökidel on sümboolne tähendus terve sümfoonia muusikalises dramaturgias. Honeggeri 3. ja 5. sümfoonia on mõlemad dramaatilised ning kirjutatud suurele sümfooniaorkestrile, siis teise sümfooniate paari moodustavad märksa kammerlikumad 2. ja 4. sümfoonia. Nii on 2. sümfoonia (1941) partituuris vaid keelpillid ja üks trompet, 4. sümfoonias "Basseli rõõmud" ("Deliciae Basilienses", 1946) on lisaks keelpillidele orkestris veel ka puhkpillide kahene koosseis. Oma pilvitult heakõlalise helikeelega on 4. sümfoonia traagilistele 3. ja 5. sümfooniale suureks kontrastiks. Võrreldes nii mõnegi teise oma kaasaegse heliloojaga (näiteks Stravinski või Milhaud` ga), on Honeggeri helikeel mõnevõrra konservatiivsem. Oma raamatus "Je suis compositeur" ("Mina olen helilooja", 1951) kirjutab Honegger justkui selle põhjenduseks, et "absoluutset originaalsust pole olemas". Ka kõige radikaalsematel novaatoritel on alati eelkäijad, Honeggeri puhul on
Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulub ta Kirjanike Liitu. Tungal on kirjutanud palju luuleraamatuid, näiteks ,,Väike ranits", ,,Aastaring", ,,Küll on hea!", ,,Pururikas laps" ja ,,Sabaga päike". Peale selle on kirjutanud proosaraamatuid nagu ,,Kirju liblika suvi", ,,Nagu kass ja koer", ,,Seltsimees laps" ja Siil Felixi sari. ,,Imelaps" ja ,,Juku" on ühed tema näidenditest. Varesele valu ,,Seal pilvitult sinises taevas, kus varesed oma kummalisi tiivatantse tantsisid, oleksid Iisi meelest pidanud lendlema hoopis pääsukesed. Suitsupääsukesed mustade teravaotsaliste tiibade ja valgete kurgualustega rahvuslinnud, kelle lend on nobe ja kes on muusikalembesed nagu biitel Paul McCartney... Siis, kui mehed ja poisikesed nagu seda isa tollal oli kandsid liibuva kraega valgeid dzempreid, mida nimetati palloniteks, ning laulsid romantilise häälega:
annaabi.ee 
