ja prügi. Kliima: Lääne-Euroopa regioonis on üldiselt mõõdukas kliima, seda peamiselt tänu Euroopa poolsaarelise iseloomu tõttu. Asetseb parasvöötmes, lääneosas on mereline kliima, idaosas mandriline. Sademeid 500-1000 mm aastas. See vastu on Lõuna-Euroopas aga vahemereline kliima, mis tähendab, et temperatuurid on kõrgemad kui mujal Euroopas, seda tänu lõunapoolsemale asendile ja väiksemale pilvisusele. Suved on pikad ja kuumad, sademeid aastas maha 500-750 mm. Kuna Lõuna-Euroopa piirkond on soojem kui seda on Lääne- Euroopa, siis on kindlasti soe kliima just see, mis neid veidi eristab ja inimesi rohkem Lõuna- Euroopa regiooni meelitab. Transport: Lääne-Euroopasse saabuvad turistid peamiselt lennukiga, kuna lennuliiklus on antud piirkonnas kaugele arenenud. Teisel kohal on autoliiklus ja olulist rolli mängib ka rongiliiklus
suurenemisega (tänavate, majade katuste kõvad katted jne.) Kõik loetletud tegurid toimivad kompleksis, kuigi ei ole päris ühesugused erinevates kliima- ja ilmastikutingimustes.Soojusbilansi muutumine mõjub ka õhutemperatuurile ja -niiskusele, nende ööpäevasele ja aastasele käigule. Linna ,,reljeefi" liigestatus mõjub ka tuule suunale ja kiirusele tänavatel ning linnarajoonide sisemuses lokaalsele tsirkulatsioonile, mõningal määral pilvisusele ja isegi sademetele. 17. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide jaotus võib muutuda; liigid võivad järgneda nendejaoks optimaalsetele
annaabi.ee 
