Pikamäe leiab, et sedavõrd intentsiivse sanktsiooni kehtestamisel tuleb seadusandjal kooskõla PS § 23 lõikes 1 sätestatuga eriti hoolikalt järgida, et selle alused oleksid võimalikult ühemõtteliselt määratletud. Karistusõigus ei saa sisaldada ja ei tohi sisaldada kohaldamisalustega ebamääraselt defineeritud sanktsioone, mille puhul pole võimalik aru saada, millal ja kelle suhtes need rakendamisele tulevad. RIIGIKOHTUNIK IVO PILVINGU ARVAMUS8 Ivo Pilving nõustub, et karistusjärgse kinnipidamise eeldused on piisavalt määratlemata, kuna see säte näeb kinnipidamise ette lubamatult laia kuriteokoosseisude ringi puhul. (KarS § 87 2 lg 2). Liiga ulatuslik kaalutlusõigus on seaduse rakendajal. Süüdimõistmine on sätestatud karistusjärgse kinnipidamise vahetu eeldusena, mitte mõne täiendava asjaolu või tunnuse kaudu. Seega ei võimalda Kars 87 2 lg 2 isiku
üldse ei kehtigi ning seda pole adressaadil vaja vaidlustada. Einar Vene peab problemaatliseks just nimelt haldusakti adressaadile kättetoimetamisega seonduvat. Haldusakti teatavakstegemise, eriti kättetoimetamise eesmärk ongi just see, et 8 isikul oleks võimalik kindlalt teada haldusakti andmisest ja et tal avaneks koormava haldusakti puhul võimalus end kohe kaitsta. Seejuures jagab Vene I. Pilvingu seisukohta, mille kohaselt ei saaks nõustuda ka sellega, et iga väiksema kättetoimetamisvea puhul ei hakka haldusakt automaatselt kehtima. Mõlemad eelpool mainitud autorid leiavad, et keskteena võiks sellises olukorras näha lahenduse, kus vigase teatavakstegemise puhul hakkab haldusakt küll kehtima, ent vigane kättetoimetamine võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks (2007:304). Teise juhtumi puhul leiab Vene, et probleem on tunduvalt teravam võrreldes esimese juhtumiga
annaabi.ee 
