· Binoomid : sarnase füsiognoomiaga ja ökoloogiaga piirkonnad sarnastes keskkonnatingimustes Baer Babinet´ seadus · Põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast · Karl Ernst von Baer 1856 · J. Babinet 1859 Miks on mäe tipus jahedam? · Adiabaatiline protsess · õhk hõredam, paisub · termodünaamika 1 km kuivalt ~100C 1 km märjalt ~6 0C · Vähem ,,pilvevaipa" Mere- maismaa kontrasti mõju · Jahe õhk seob vähe niiskust · Soe õhk seob palju niiskust · Vahemereline kliima · Konvergents vahemerelises kliimas · NAO Indeks : õhurõhu vahe Asooride ja Islandi vahel Polaarsed bioomid · Bioom suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus Maismaal seotud kliima ka taimkattevöönditega Ookeanis seotud temperatuuri ja sügavusvöönditega
Merelt tulnud soe õhk liigub mäest üles, 10 kraadi juures õhk jaheneb ning kondenseerub, hakkab sadama. Mäe tipus on õhk jahe ja raske, hakkab liikuma uuesti mäelt alla. Õhk soojeneb kõrguse vähenedes. Lõpuks on kuiv ja soe õhk. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgel on jahedam, sest on adiabaatiline efekt (sooja õhumassi ülespoole tõusmisel see paisub ning õhumass jahtub tänu õhurõhu langemisele). Õhk on seal hõredam ja paisub. Kõrgel on vähem pilvevaipa. Kõrgusvööndilisus. Kõrgmäestikes vahetuvad jalamilt harjani kliima- ja taimkattevööndid nii, nagu oleksime liikunud põhja poole (põhjapoolkeral) ja läbinud kõik laiusvööndid igilumeni välja.' · Keskmine õhutemperatuur langeb kõrgemale tõustes 1 km kohta keskmiselt 6ºC, mis vastab tasandikel piki meridiaani minnes umbes 500-km vahemaale · Temperatuuri langedes kahaneb auramine, ja et ka sademete hulk