kuu see kallendas pilvelõukas. tõuseb paberilt ning muutub elujõuks. mu ülim pilgar on paast, Sina magad, sa ootad last. taevast kaevates maast. Säravaid tähti õlule pudenes, ...väsiks see maailm vaid vihkamast toomehelbeid ja pilveudemeid. Laulan, laululiblikaid lendab, laulan ma lauluks ka iseenda. Luuleanalüüs Kalju Lepik, Viivi Luik, Doris Kareva ja Hando Runnel- kõik nad on sündinud ja elanud valdavalt samas ajajärgus, kuid see ei ole takistanud ühtki neist saamast väga tuntuks, kõik neli kuuluvad vaieldamatult eesti luuleklassikute sekka. Kirjanike töödesse süvenedes on väga hästi
haamri-löögid, kolmandast sõitva vankri kolin. Siin-seal katuste kohal tekkis suitsukiharaid nagu määratu vulkaani lõhedest. Kobrutades rohkete sillasammaste juures ja paljude saarte neemedel, sillerdas jõgi hõbedaste voltidena. Teispool linnamüüre kadus pilk suure helvendava udusõõri taha, kust ähmaselt paistsid lagendike ebamäärased jooned ja mäenõlvade kaunid ku-merused. üle pooleldi ärganud linna levis iga laadi hääli. Idapoolsest taevast ajas hommikutuul valgeid pilveudemeid üles, kiskudes neid lahti mäenõlvakute uduvillaku küljest. Mõned piimakruusidega eidekesed näitasid Jumalaema 485 kiriku ees üksteisele hämmastunult kummalisel lõhutud peaportaali ja kaht kivipragude vahel hangunud tinajuga. See oli kõik, mis öisest märatsemisest järele oli jäänud. Quasimodo lõke tornide vahel oli kustunud. Tristan oli lasknud platsi juba puhtaks teha ja korjused jõkke visata. Louis XI taolised kuningad hoolitsevad juba selle eest, et verepulma