Sademed 15. mida mõistetakse sademete hulkade ja intensiivsuse all? Sademete hulga all mõeldakse vedela veekihi paksust ( millimeetrites 0,1 mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei nõrgu ega aura. Saju intensiivsuse all mõeldakse sademete hulka ajaühikus: i= z/t, kus saju intensiivsus on i, sademete hulk on z ja saju kestvus on t. 16. kuidas tekivad sademed? a)Pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused. Nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise üheks põhjuseks. Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on aga maksimaalne veeauru rõhk suurem. b) Jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. c) Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel.
näol saab aga energiat juurde. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Eef=Em-&Ea Em maapinnalt lahkunud pikaajaline kiirgus; Ea maapinnale juurde tulnud kiirgus atmosfääris vastukiirguse näol. & - pikalaineline kiirgus. Kui Eaf suurem kui 0, siis maapind soojeneb, kui väiksem kui 0, siis kaotab rohkem energiat kui saab. Sademete tekkimine Kolm võimalust : 1) pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel pilvepiisad pole ühesuurused. Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind ning kumerema pinna kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt aurub (muutub väiksemaks), suuremale piisale aga liigub veeauru molekule juurde, kondenseerudes seal. 2)jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel - Maksimaalne veeauru rõhk on samal temperatuuril vee kohal suurem kui jää kohal. Kui õhus olev veeaur on seejuures
· Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumine ja taime liik. Sademed · Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus. · Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. · Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana. · Kaste õhuniiskusest tekkinud pilvepiisad, mis langevad maale. MÕJUTAVAD PÕHJUSED · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt Jõgede äravool · Sõltub sademete ja auramise vahekorrast · Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool · Jõgede äravoolualad ehk valglad on maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee
lainepikkuste vahemikus, sulgevad Aerosoolid – 0,01-1,0 nanomeetrit mõõt, iseloomustab õhu aatomite ja osaliselt atmosfääri akna ja takistavad molekulide keskmist kiirust (soojas õhus Pilvepiisad – 10-100 nanomeetrit Hüdroloogiline tsükkel. soojuskiirguse lahkumist maailmaruumi. (geomeetriline hajumine, valged pilved) liiguvad kiiremini). Kui kogu atmosfääris olev vesi Sellest siis nimetus kasvuhooneefekt. See
piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul : uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi. Sademed võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1)vedelad (vihm, uduvihm), 2)tahked (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup), 3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis
Peamist osa etendab soojusjuhtivus, teiste protsesside osatähtsus on väiksem. Soojusjuhtivus 3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed sõltub pinnase koostisest, vee- ja õhuniiskusest. Temp muutub pinnases ööpäevase ja aastase perioodiga. Temp kõikumine pinnases kahaneb (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda sügavusega, kusjuures kahanemine sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Mida paremini pinnas juhib soojust, seda sügavamale ulatuvad temp kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru kõikumised temas
Ka mandrite siseosade kohal on veeauru sisaldus väiksem. Kõige enam on veeauru troopilise ookeani kohal, sealt ta liigubki pooluste suunas. Atmosfääris võib toimuda veeauru küllastumine küllastunud olek saavutatakse tavaliselt õhutemperatuuri langemisel. Kui seisund on saavutatud, siis edasisel temperatuuri langemisel osa veeaurusst kondenseerub. Õhku tekivad veepiisad või jääkristallid, millest tekivad pilved, udu. Pilved võivad jälle aurustuda, teisel juhul kui pilvepiisad kasvavad veelgi, võivad nad sadada vihma või lumena alla. Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm. On kõige olulisem kasvuhoonegaas ja suleb veeringe. Süsihappegaas
Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1) vedelad (vihm, uduvihm) ja 2) tahked (lumi, lumekruup, teralumi, jääkruup, jäänõelad; 3) segasademed (lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts). 2) hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe). * pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused, nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem piisk, seda kumeram on ta pind ning selle kohal max veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurab, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. * jääkristallide suurenemine sublimatsooni teel jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi
lume- või jääkruupide ning rahehoogude näol ja soojal aastaajal isegi (kuid mitte alati) äikest. 32) Sademete tekkeprotsessid. Pilveosakesed võivad mitmel teel suureneda. Üheks põhjuseks on veeauru ülekandumine difusiooni teel ühtedelt pilveosakestel teistele ning seal kondenseerumine. Kuid piisakeste suurenemine võib toimuda ka nende ühinemise tagajärjel mitmesugustel põhjustel. - Pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel Pilvepiisad pole ühesuurused. Nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise üheks põhjuseks. Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on aga maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt ve aurab (piisk väheneb), suuremale piisale aga liigub veeauru molekule juurde, kondenseerudes seal. Nii suurenevadki suuremad piisakesed väiksemate arvel. 8
annaabi.ee 
