3. Paldiski sadam on looduslike tingimuste poolest parim Balti basseini idakaldal, praktiliselt jäävaba oleku ja suure sügavusega otse kalda lähedal. Sadam on sobiv suurte mahuvedude korral. Ja vägevat huvi Paldiski sadama vastu kiirgabki igast ilmakaarest; ameeriklaste endi suust on olnud kuulda, et Ameerika on huvitatud Paldiski sadamast rohkem, kui kogu ülejäänud Eestimaast kokku. Ärgu eksitagu kedagi see, kui kuskilt ametiredeli pilvepiirilt kostub vastupidist: nende jaoks on ju ikka Eesti vaene, väeti ja vähetähtis ning ilma Euroopa Liiduta hakkama ei saa! 4. Sadam ilma raudteeta pole siiski see päris sadam. Selles mõttes on Eesti infrastruktuur põhimõtteliselt hea, ehkki tehniliselt amortiseerunud. Suund PaldiskiTallinnPetseri, edasi Pologoje ja Jekaterinburgi kaudu KaguAasiasse on eriti perspektiivne (lisa 2). 5. Eesti on hea lennundustransiidiks. Meil on sellised lennuväljad nagu Ämari, Tapa, Raadi, Pärnu.
2. Romaaniuuendus Uuenduslikkus kui modernismi üks põhitunge on oluline ka Hispaania 1898. aasta põlvkonna jaoks. Unamuno, Azorín, Valle Inclán, Baroja jt selle põlvkonna kirjanikud ütlevad lahti realistliku narratiivi jäigast korrastatusest, ümardavast objektiivsuspüüdest. Enam ei üritata elu n-ö kokku sõlmida, vaid jäetakse otsad lahtiseks. Eluläheduse all hakatakse nüüd mõistma juhuslikkust, assotsiatiivsust, vastuokslikkust. Pilvepiirilt laskutakse maa peale: fookus ei lange enam mitte niivõrd välisele-olustikulisele kui sisemisele-intiimsele. (Kui üldplaan ka võetakse, siis teistmoodi kui varem, näiteks Valle Incláni esperpento-stiili puhul, läbi moonutavate filtrite). Või õigemini, väline tõelus võrsub sisemisest, erakordsus tavalisusest. Need on üldised, tagantjärele tõmmatavad ühisjooned, mis eri kirjanike loomingus omandavad erineva värvingu. See kehtib ka Unamuno ja tema nivola'de kohta. 20