planeet. Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuuniga, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (−224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Sarnaselt teiste hiidplaneetidega on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus
vastassuunaliselt Maa "kaksikõde" · Mõnevõrra väga sarnased: · Diameeter on 95% Maa diameetrist · Mass 80% Maa massist · Mõlemal täheldatakse kraatreid suhteliselt noorel pinnal · Maa ja Veenuse tihedus ja keemiline koostis on sarnane Atmosfäär · Veenuse atmosfääri rõhk pinnal on 90 atmosfääri (see on sama palju kui rõhk Maal 1 km sügavusel ookeanis) · Koosneb süsihappegaasist · Mitme km paksused pilvekihid (väävelhappetilgad) · See põhjustab seal kasvuhooneefekti · Pinna temperatuur umbes 480 OC · Temperatuur võib tõusta kuni 740 OC · Tiheda atmosfääri tõttu ei ole aastaaegade ning öö ja päeva vahel mingit erinevust Veenuse atmosfäär Veenuse orbiit Füüsikalised protsessid ja vesi · Tuule kiirus pinnal mõni km/h · Pilvepiiril on see aga 350 km/h · Arvatavasti olid kunagi suured veevarud, aga need keesid ära · Pinnas on suhteliselt kuiv
võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. 4. Veenuse atmosfääri rõhk pinnal on 90 atmosfääri (see on umbes sama palju kui rõhk Maal 1 km sügavusel ookeanis). Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiid 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenusel on mitme kilomeetri paksused pilvekihid, mis koosnevad väävelhappetilkadest. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab tema pinna temperatuuri umbes 400 kraadilt kuni 740 k-ni. Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väiksete mäeahelikega. Samuti on mitmeid avaraid madalikke. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega
Saturni tihedus on väiksem kui veel Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Saturni rõngad. 1610.aasta juulis märkas Galileo Galilei Saturni küljes kahte moodustist. 1655. aastal pakkus Christiaan Huygens välja, et Saturn on ümbritsetud rõngaga. 1675. aastal avastas Giovanni Cassini Saturni rõngas lõhe. 1837.aastal avastas Johann Encke veel teisegi lõhe.
laavavooludega. Hiljutised avastused näitasid, et Veenus on ka praegu vähestes kohtades vulkaaniliselt aktiivne. Vanim maa-ala Veenusel paistab olevat umbes 800 miljonit aastat vana. Ulatuslik vulkaaniline tegevus hävitas täielikult varasema pinna koos kõigi võimalike suuremate kraatritega Veenuse varasemast ajast. Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Mitme kilomeetri paksused pilvekihid varjavad täielikult meie vaate Veenuse pinnale. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab temperatuuri umbes 400 kraadilt 740 kraadile, mis on isegi kuumem kui Merkuuri oma, hoolimata sellest, et ta on paeaegu kaks korda Päikesest kaugemal. Arvatavasti olid Veenusel kunagi suured veehulgad nagu Maal, kuid need aurustusid. Näib, et väiksemad meteoriidid põlevad enne pinnale jõudmist Veenuse tihedas atmosfääris ära
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (-224 °C). Väga madala temperatuuritõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. 9 Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu
Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga, ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on keskeltläbi paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 6070 kilomeetri kõrguseni ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Veenuse pilvekihid Nii "Venera 10" ja "Venera 14" kui ka "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Tõenäoliselt koosnevadki Veenuse tasandikud põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Magellan Aastal 19891994 Peamiseks ülesandeks oli kaardistada radari abil Veenuse pind ja määratleda planeedi toppograafiline reljeef.
meie Päikesesüsteemis. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenusel ei ole magnetvälja, arvatavasti oma aeglase pöörlemise tõttu. Selle planeedi atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves - mitme kilomeetri paksused pilvekihid, mis koosnevad arvatavasti väävelhappetilkadest, varjavad täielikult meie vaate Veenuse pinnale. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune,
annaabi.ee 
