alguse 19. sajandi keskpaigast. Sellega seoses sai 19. sajandi lõpul postkaartidest väga oluline kommunikatsioonivahend. (Kangor, 2015a: 32) 20. sajandi alguses ergutas postkaartide kogumist ka see, et sel ajal puudusid päevalehtedes fotod, mis hakkasid ilmuma alles 1930. aastatel, ja selle tõttu pakkusid postkaardid visuaalset reportaaži, dokumenteerides kohalikke sündmusi ja avalikku elu. (Kangor, 2015a: 34) 1950. ja 1960. aastail olid piltpostkaardid moest läinud. 1960. aastate lõpul muutus populaarseks sajandialguse postkaartide kogumine nii kodudes kui ka muuseumides. 1970. aastate lõpuks oli postkaartide kirjastamine uuesti jalad alla saanud. Tänapäeval ei jõua enamik poodides, galeriides ja muuseumides müüdavatest kaartidest iialgi postkasti, sest need ongi eelkõige mõeldud kollektsionäärile. (Kangor, 2015a: 34) 6 Kokkuvõte
nõudis ringkonnalt energilist organiseerimist, sest toetussummade saamine oli muutunud raskeks - KL Peastaap oli enda juures moodustanud Finantskomitee, kuhu laekusid toetussummad Tallinna suurematelt firmadelt ja asutustelt. 1938.aastal tuli NKK turule ka oma sümboolikaga kaunistatud laiatarbekaupadega kohviserviisid, mida kaunistas Langebrauni firmas käsitsi kullaga maalitud kotkaembleem, kölni vesi ja seebid, sokolaad, kirjablokid, piltpostkaardid jm. Toitlustusala eesmärgiks oli viia läbi kõiki toitlustamisi kiirelt, odavalt ja hästi. Selleks organiseeriti pidevalt massitoitlustus-, külmlaua-, kohvi-, teelaua-, lõunasöökide- ja hoidistamiskursusi. Naiskodukaitse kogus tuntust ka tervisliku toidu propageerijana, tuues eestlaste traditsioonilisele toidulauale köögiviljadest valmistatud toorsalatid. Naiskodukaitsjad toitlustasid KL manöövritel, laskevõistlustel, spordi- ja
ringkonnalt energilist organiseerimist, sest toetussummade saamine oli muutunud raskeks - KL Peastaap oli enda juures moodustanud Finantskomitee, kuhu laekusid toetussummad Tallinna suurematelt firmadelt ja asutustelt. 1938.aastal tuli NKK turule ka oma sümboolikaga kaunistatud laiatarbekaupadega kohviserviisid, mida kaunistas Langebrauni firmas käsitsi kullaga maalitud kotkaembleem, kölni vesi ja seebid, sokolaad, kirjablokid, piltpostkaardid jm. Toitlustusala eesmärgiks oli viia läbi kõiki toitlustamisi kiirelt, odavalt ja hästi. Selleks organiseeriti pidevalt massitoitlustus-, külmlaua-, kohvi-, teelaua-, lõunasöökide- ja hoidistamiskursusi. Naiskodukaitse kogus tuntust ka tervisliku toidu propageerijana, tuues eestlaste traditsioonilisele toidulauale köögiviljadest valmistatud toorsalatid. Naiskodukaitsjad toitlustasid KL manöövritel, laskevõistlustel, spordi- ja õppepäevadel,