p¨arinedes Yin ajastu l~opust [ 84, lk.6], kui kirjas¨ usteem oli juba u ¨snagi v¨alja kujunenud ning kasutusel 400500 m¨arki. M¨arkide tekkeaeg peaks seega ulatuma m¨argatavalt varasemasse aega, arvatakse, et kolmandasse aastatuhandesse e.m.a. Yin perioodil kirjutati m¨arke ka juba pitsliga, samuti raiuti neid terariistadega kivisse, p~ohiline osa leidudest p¨arineb siiski luut¨ukkidelt. Luukirja m¨arkidest enamus on suhteliselt lihtsa kujuga piltm¨argid ehk piktograafid18 . Siiski pole k~oiki luum¨arke veel osatud l~opuni lahti seletada, kuna luukirjutised on olemuselt v¨aga lakoonilised ning mitmeti t~olgendatavad. Eri perioodide luukirjutisi v~orreldes on selge, et kiri oli pidevas muutumises, varasema ajastu suured ja kohmakamad m¨argid muutusid v¨aiksemateks ja detailsemateks. L~opuperioodi luukiri on juba u ¨sna sarnane suurele u ¨markirjale .
さん めい bale kirjutamine s¨unnitusel 産, lihaohvri toomine nimesaamisel 名, t¨atoveerimine 42 げん t¨aiskasvanuks 彦 saamisel. M¨argi 字 ‘¨ules kasvatamine’ t¨ahendust kasutatakse lii- もん gitamaks kanji m¨arke piltm¨arkideks 文 ning ‘k¨upseteks’ m¨arkideks 字. 議類 ⇒細 参考 ⇒ 名 源 ⇒ 子 参考 ⇒彦 源 ⇒宀 参考
annaabi.ee 
