Nendeks on lehtede kabuhirm ja rohulibled lõdisevad. Võrdlused selles luuletuses puuduvad. ,,Tagavaraväelane" Surm astub lubjaviltides 4 Gulagi Arhipelaagi tagaraväelaseks. Jääkülm on lihtne: nälg, pridurkad ja nuut. Selle sünge luuletusel puuduvad võrdlused aga isiksustatud on surma kui lubjaviltides tagavaraväelast, kes astub. LUULEKOGU VORMISTUS JA KUJUNDUS Antud luulekogus on ainult tavalised luuletused ehk siin pole ei piltluuletusi ega lausemänge. Luulekogu on jagatud kuueks peatükiks milles on erinevaid luuletusi. Luuletused on enamasti vabavärsilised aga Lepikule meeldib vahepeal ka paar riimi enda luuletustesse sobitada nagu sõdalasteks ja tapetavateks, sauna ja pauna, õleväljad ja näljad. Luuletused on erinevate pikkustega. Mõned luuletused on kolm lehekülge pikad ja mõned teised koosnevad ainult neljast värsist. Luuletused jagunevad erineva pikkustega stroofidesse
armastuslüürikat, ekspressionistlik poeem ,,Leib, rist, inimene" kajastab autori maailmavaatelisi otsinguid. Avaralt mõistetud indriimi rohkus ja kasutatud vabavärsi kohmakus pole lasknud autori mõtestikul alati mõjule pääseda. (Kruus 1995 : 562) Kogud ,,Peipsist mereni" (1930), ,, Maha rahu!"(1932) ja ,,Kaks leeri" (1933, kõik Tartu) pakuvad sotsiaalset luulet, joonistades ilmekaid, detailirikkaid piltluuletusi. Luuletaja on värsistanud motiive Tartu agulitest, ta näitab nii töömehi kui ka ühiskonna rataste vahele jäänuid. Mitmed luuletused paistavad silma oma protestiva paatosega, vabavärss on muutunud lakoonilisemaks ja kõlavaks. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Südasuvi" (Tartu 1934) ja ,,Päikese ootel" (Tartu 1935) kajastub 1934.a. riigipöördele järgnenud ,,vaikiv olek", ägedad sotsiaalsed probleemid on taandunud, rohkem on ruumi antud loodusmotiividele ja kohvikumuljetele