seiretulemused moodustavad aegread ning aegridade põhjal mudelite hindamist, sellest järelduste tegemist jms nimetatakse aegridade analüüsiks. Juhuslik sündmus on midagi mis mingi katse tulemusel võib toimuda. Juhuslike sündmustega seonduvad põhimõisted: 1) Vastastikku välistuvad sündmused: mis ei sisalda samu elementaarsündmusi (nt A: ruutu kaart, B: ärtu kaart) 2) Vastastikku mittevälistuvad sündmused: mis sisaldavad samu elementaarsündmusi (nt A : ruutu kaart, B: piltkaart) 3) Sündmuste sisalduvus: kui toimub A, toimub ka B (kõik sündmuses A sisalduvad elementaarsündmused sisalduvad ka sündmuses B (nt A: ärtu sõdur, B: ärtu piltkaart, C: piltkaart korral A Ì B Ì C) 4) Vastandsündmus A: sisaldab kõik elementaarsündmused, mis ei sisaldu sündmuses A (nt A: must kaart, B: punane kaart) Iga sündmusega seondub tema tõenäosus, mis on mingi arv nullist kuni üheni. Tõenäosus
1) vastastikune välistatus: korraga toimub vaid üks elementaarsündmus: ij = Ø (ij), 2) täielikkus: alati mingi elementaarsündmus toimub: i = . nt. Kaardi valik 52'sest kaardipakist Juhuslike sündmustega seonduvad põhimõisted: Vastastikku välistuvad sündmused: mis ei sisalda samu elementaarsündmusi (nt A: ruutu kaart, B: ärtu kaart) Vastastikku mittevälistuvad sündmused: mis sisaldavad samu elementaarsündmusi (nt A : ruutu kaart, B: piltkaart) Sündmuste sisalduvus: kui toimub A, toimub ka B (kõik sündmuses A sisalduvad elementaarsündmused sisalduvad ka sündmuses B (nt A: ärtu sõdur, B: ärtu piltkaart, C: piltkaart korral A B C) Vastandsündmus A : sisaldab kõik elementaarsündmused, mis ei sisaldu sündmuses A (nt A: must kaart, A : punane kaart) sündmusega seondub tema tõenäosus, mis on mingi arv nullist kuni üheni. Tõenäosus- sündmuse
A B Näide 2. Olgu sündmuseks A ühe silma tulek ja sündmuseks B kuue silma tulek täringu viskamisel. Sündmuseks A +B on siis kas 1 või 6 silma tulek. · Sündmuste A ja B vaheks nimetatakse sündmust, mis seisneb sündmuse A toimumises ja sündmuse B mittetoimumises. AB A B Näide 3. Olgu A ristimastist kaart, B piltkaart, on sündmuseks A B ristimastist mittepildi tulek kaardi juhuslikul tõmbamisel. 3. Tõenäosuste liitmine Kahe sündmuse summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud samade sündmuste korrutise tõenäosus. p(A + B) = p(A) + p(B) p(AB) Näide 1. Pakist, milles on 52 kaarti, võetakse juhuslikult üks kaart. Kui tõenäone on, et see kaart on pada või äss?
annaabi.ee 
