sündmuste A ja B korrutiseks (ühisosaks). A·B=AB A B Välistavate sündmuste korrutis on võimatu sündmus. A · B = V. [Kahte sündmust, mis ei saa sama katse tulemusena toimuda ehk ei saa esineda üheaegselt, nimetatatkse teineteist välistavateks sündmusteks.] Näide 1. Olgu sündmuseks A ristikaardi saamine ja sündmuseks B piltkaardi saamine 36- kaardisest pakist kaardi juhuslikul tõmbamisel. Sündmuseks A · B = AB on ristimastist pildi saamine. · Sündmust, mis seisneb kas sündmuse A või sündmuse B toimumises, nimetatakse sündmuste A ja B summaks (ühendiks). A+B=AB A B Näide 2. Olgu sündmuseks A ühe silma tulek ja sündmuseks B kuue silma tulek täringu viskamisel
c. on vähemalt üks äss. 9. (1998) Laualolevast 6 loteriipiletist 2 on võiduga. Leida tõenäosus, et laualt juhuslikult võetud 3 pileti hulgas on üks võiduga pilet. 10. Karbist, milles on 3 rohelist, 2 punast ja 4 sinist pliiatsit, võetakse juhuslikult 3 pliiatsit. Leia tõenäosus, et kõik kolm on erinevat värvi. 11. Kaardipakist, milles on 52 kaarti, võetakse juhuslikult üks kaart. Loeme sündmuseks A punase kaardi tuleku, B soldati tuleku, C piltkaardi tuleku, D ruutumastist kaardi tuleku. Arvutage järgmiste sündmuste tõenäosused: 1) A + B; 2) C + D; 3)A + C; 4)A + D; 5)B + D. 12. Kotis on 15 õuna, neist 5 on magusad ja 10 hapud. Kui tõenäone on, et võttes kotist pimesi 3 õuna, saame vähemalt ühe magusa õuna? 13. Viie ühesuguse paari kingad on kastis segamini. Kõik sama suurusnumbriga. Kui tõenäone on, et sealt pimesi 2 kinga võttes saame paari? 14
annaabi.ee 
