D. püügil olevate laevade ja paatide tähistused E. kõik Balti regioonis elavad kalaliigid F. lisades on esitatud joonised, mis näitavad, millised on kilu ja räime erinevused G. püügivahenditele esitatavad piirangud F. kalade piirhinnad kauplustes 7. Kalapüügieeskirjaga on keelatud A. alamõõduliste kalade püük B tõendamata päritoluga kala ost, müük, vedu C. harrastuskalapüügivahendite ost ja müük D. vee reostamine pilsiveega, kütuste ja õlidega E. vooluveekogul takistada laevaliiklust sulgedes kuni ¾ jõe laiusest F muuta veekogu põhja ja kallaste profiili G. vooluveekogust sulgeda püünistega kuni jõe laiusest H. paisude rajamine ja elektri tootmine vooluveekogudel I. skuutrite, mootorpaatide ja ATVde kasutamine veekogudel või nende kallastel 8. Kui püütakse kala kas keeluajal, keelukohtades, keelatud vahenditega, loata või loa
• Kalatoodete valmistamiseks kasutatavad seadmed ja materjal peavad olema korrosioonikindlast materjalist, mida on hõlbus puhastada ja desinfitseerida. • Kui laevadel on veevõtuava kalatoodete puhul kasutatava vee jaoks, peab see paiknema nii, et veevarud ei saastuks. • Laevade osi või mahuteid, mis on reserveeritud kalatoodete ladustamiseks ja on kasutusel, tuleb hoida puhtana ning heas korras. Eelkõige ei tohi need olla saastatud kütuse või pilsiveega. • Kalatooted tuleb pärast pardale võtmist võimalikult kiiresti kaitsta saastumise eest ning päikese või muude kuumusallikate mõju eest. Nende pesemiseks tuleb kasutada kas joogivett või vajadusel puhast vett. -7- • Kalatooteid tuleb käsitseda ja ladustada nii, et neid ei vigastata. Käsitsejad võivad suurte kalade või neid kahjustada võivate kalade liigutamiseks kasutada teravaid vahendeid
Levikut saab tõkestada pesitsusvõimaluste piiramisega. Küttimine on varem andnud häid tulemusi, kuid üldine ettevaatlik suhtumine jahipidamisse ja tulirelvadesse kahandab selle meetodi kasutamise tõenäosust. Skandinaaviamaades ja Soomes on mõnede linnalinnuliikide (kajakad, varesed, hakid) arvukuse ohjamisel häid tulemusi andnud erinevate püüniste kasutamine. [14] Ümarmudil (Neogobius melanostomus) on võõrliik, kes on meie merre sattunud arvatavasti laeva ballasti- või pilsiveega. Ta põhjustab meie põhjalähedaste kalaliikide arvukuse kahanemist, sest hõivab nende elupaiku ja pakub tugevat toidukonkurentsi. Samuti on ümarmudila dieedis oluline osa kohalike kalaliikide, ka tööndusliikide marjal. Ümarmudil võib muutuda oluliseks toiduobjektiks kormoranidele ning see muudab juba järgmist eluskooslust; esialgu puudub selle kohta asjakohane hinnang. Ümarmudil on hea söögikala, mida sobib kasutada nii kodusel söögilaual kui ka kalatööstuse toorainena.[16]
Nafta Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. 1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. Tähtsaim lastimispiirkond on Pärsia laht, kust naftat viiakse peamiselt Euroopasse, Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse. Lisaks tankeriõnnetustele satub naftat merre ka mööda jõgesid (pool) või laevatsisternide pesemisvee või nn. pilsiveega (u. 1 milj. tonni). Kuigi Läänemeri, nagu ka paljud teised on nn. keelatud tsoon, kus pilsivett ei tohi merre lasta, juhtub siin igal aastal korduvaid reostusi. Läänemerre satub 50 000 ...100 000 t naftat peamiselt maalt või lekkivatelt laevadelt. Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas.
annaabi.ee 
