komplementaarsus. 1) neurobioloogiline meetod – kuidas erutus kehas liigub. Suur edu lihtsate süsteemide uurimisel. Keerulisema käitumise puhul väga töömahukas ning ei pruugi olla mõtekas, sest keeruliste süsteemide puhul on palju faktoreid, mis mõjutavad. 2)musta kasti meetod - mõjutades erinevalt selle sisendeid (näiteks stimuleerides looma meeleelundeid mingi ärritajaga), uuritakse, millised on vastavad väljundid (käitumine). “Musta kasti” meetodit peetakse kasulikuks nn. pilootetapiks ka enne neurobioloogiliste meetodite rakendamist. Puudus – ei pruugi olla piisavalt täpne. K. Lorenzi „psühhohüdrauliline“ mudel, sellest tulenevad põhiennustused. Klassikalise motivatsioonimudeli realistlikkuse küsimus. Mudeli põhimõte on see, et koguneb sisemine energia, mis vallandub, kui lisada signaalärritaja ning edasine käitumine on fikseeritud. Mida rohkem energiat, seda intensiivsem käitumine. Ennustused: käitumine akumuleerub, ammendub ja summeerub
elementide lihtsale summale “Musta kasti” meetod o klassikaline metoodika, mida endiselt väga palju kasutatakse o uuritavat looma käsitletakse nö musta kastina, mille sisemuses toimuvast midagi konkreetselt pole teada o mõjutades erinevalt selle „kasti“ sisendeid (näiteks mõjutades looma meeleelundeid mingi ärritajaga), uuritakse, millised on vastavad väljundid (käitumismustrid) o “musta kasti” meetodit peetakse kasulikuks nn pilootetapiks ka enne neurobioloogiliste meetodite rakendamist. K. Lorenz püstitas 1950.a. käitumise motivatsioonilise mehhanismi selgitamiseks nn psühhohüdraulilise mudeli. NB! See oli nö analoogmudel, mis ei eeldanud, et looma sees peaks olema täpselt selline mehhanism, vaid et justkui oleks seal järgnev mehhanism: juurdekogunev vedelik nõus = aktsioonispetsiifiline energia (ASE) vedruklapp = kaasasündinud päästikmehhanism
annaabi.ee 
