Ta lükkas ukse lahti ning kambrist sibasid välja kaks rotti. Üle terve Oskaaro keha jooksid külmavärinud. Ta sisenes kambrisse ettevaatlikult. Järsku sulgus kambriuks suure pauguga. Ta proovis seda lahti lükata, kuid tulutult. Õnneks meenus talle, et tal on tikutops taskus. Ta võttis tiku ja süütas selle. Toas nähtu oli šokeeriv. Tema ees rippus surnukeha. Oskaaro liikus vaikselt lähemale ning uuris laipa. Tegu oli Kolmandas Maailmasõjas osalenud piloodiga. Oskaaro läks veel lähemale, et näha sõduri nimesilti. Seal seisis Kaspaaro Leonardo. See nimi ei öelnud Oskaarole midagi. Järsku silmas ta sõduri vööl relva. Ta proovis seda enda kätte võtta. Rahmeldamise käigus vananenud nöör purunes ning sõdur kukkus presidendile kaela. Kukkudes läks relv lahti ning Oskaaro sai tabamuse õlga. Lendur oli oma varustusega nii raske, et Oskaaro ei saanud tema alt enam välja. Ta karjus appi, aga keegi ei kuulnud tema hüüdeid
postivedu), samas aga võivad nad täita ka niisuguseid ülesandeid nagu väetiste külvamine õhust, õhusõiduki katsetamine, kustutustööd tulekahjude korral, liikluse jälgimine, vigastatud inimeste päästmine või evakueerimine, merereostuse avastamine (nn lennutööd). Uus tehnoloogia suudab täita paljud ülesanded. Olenevalt kaalust, varustuse keerukusest, lennukaugusest jne mehitatakse õhusõidukid ühe või kahe piloodiga. Õhusõiduki meeskonda võivad olla lülitatud veel navigaator ja pardainsener. Kaasaegsed ärilises lennutranspordis kasutatavad lennukid lendavad valdavalt kahe piloodiga. Hindamatut abi osutavad lennuki- meeskondadele arvutipõhised pardakontrolli ja navigat-sioonisüsteemid. Et kindlustada lendamise turvalisus, lennuki seadmete õige kasutamine ja lennuoperatsioonide õige täitmine, on reisilennukis reeglina kaks pilooti: lennuki kapten ja esimene ohvitser.