toetuseks mereväge ja sõdureid. Gustav III toetas emigreerunud monarhiste ja pidas kirjavahetust Marie- Antoinette`ga. Gustav sõitis Aachenisse ühisrinnet korraldama. Katariina II innustas Austriat ja Preisimaad sekkuma Prantsusmaa kodusõtta. Eesmärgiks oli nende hõivamine sõjategevusega, et siis saaks võtta vaikselt oma kontrolli alla kogu Poola. Võitluseks Prantsuse revolutsiooni vastu võtsid Leopold II ja Friedrich Wilhelm II vastu 27. 08 1791 Pillnitzi deklaratsiooni, mille eesmärgiks oli Louis XVI võimu taastamine. Mõlemad pooled esialgu aktiivsust üles ei näidanud. Oht revolutsiooni ees sundis tegutsema. 7 veebruaril 1792 sõlmisid Austria ja Preisimaa liidulepingu võitluseks Prantsusmaa vastu. Mõlemad pooled pidid välja panema 40-60 tuhat sõdurit. Tasuks pidid saama Prantsusmaa mõned maakohad. Preisi kuningas tahtis sada Elsassi maakonda. Austerlased lootsid laiendada oma valdusi Belgias või vahetada Belgia Baieri vastu.
Emigrandid plaanisid teiste riikide toel interventsiooni Prantsusmaale, ent see oli problemaatiline, kui kuningas oli Pariisis (Louis XVI oli muutunud revolutsiooni pantvangiks). Juunis 1791 üritasid kuningas Louis XVI ja tema abikaasa Marie Antoinette põgeneda, kuid tabati ja toimetati Pariisi. See halvendas suhteid emigrantide ja teiste Euroopa suurriikidega. Augustis 1791 avaldasid Austria keiser Leopold II ja Preisi kuningas Friedrich Wilhelm Pillnitzi deklaratsiooni, kus nõudsid konsultatsioone kuninga staatuse üle ja nõudsid, et taastataks kuninga õigused. Oktoobris 1791 asendati Rahvuskogu uue konstitutsiooni kohaselt Seadusandliku Koguga, mis nõudis Austria keisrilt, et too tühistaks prantsuse rahva vastu suunatud lepingud. Keiser keeldus ja 20 aprillil 1792 kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja. 58
annaabi.ee 
