ohtralt leidub ämblikke: madalsoodes 156 liiki, siirdesoodes 170 liiki, mõlemis võivad esineda 75 liiki (Vilbaste; A.). Üle 1500 liigi putukaid eriti ohtralt mardikalised, samuti kahetiivalised ja tirdid. Tegelikult valdavad taim- ja kõdutoidulised liigid, aga inimene märkab loomulikult röövtoiduliste küllust parmud, sääsed, kiilid, ämblikud. SIIRDESOOD Soo moodustumise teine etapp enamasti. Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturba osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). Soo toitub osaliselt põhjaveest, teine osa sademeteveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe
püstised; lehed lamedad, hallikasrohelised, jäigad, lehelaba alumisel kolmandikul nn. hambajäljed. Pilliroo lehed pöörduvad servadega vastu tuult, tema nõtke kõrs paindub, aga ei murdu. Pööris 10-30 cm pikk, tihe, pööriseharusid rohkesti. Pähikud 5-15 mm pikad, tumelillad. Õitseb juulis ja augustis. Viljaks teris, mis meil sageli ei valmi, tuullevi. Paljuneb pemiselt risoomiga vegetatiivselt, soodustab sellega järvede kinnikasvamist ja pillirooturba tekkimist. Kasutamine: Eestis katusekatte materjaliks, dekoratiivmattide, linikute ja jõulukrasside tegemiseks. Aasias korvide, luudade jt. majapidamistarvete valmistamiseks ning kergete ehitiste püstitamiseks. On tööstuslik tooraine ehitusplaatide ja paberi tootmiseks. Soodes on pilliroog tähtis turbamoodustaja. Pilliroo risoomist võib teha jahu, kuna seal sisaldub varakevadel ja hilissügisel rohkesti tärklist.
annaabi.ee 
