üheks tema õpilaseks oli Hans Leo Hassler. Giovanni Gabrieli (u 1555-1612), Andrea Gabrieli vennapoeg, Veneetsia koolkonna väljapaistvaim helilooja, õppinud Münchenis Lassuse juures. Ka tema teenis Markuse kiriku organistina ja suurema osa tema loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuus.. Võrdsete kooriplokkide vastandamise asemel areneb tema teostes uus baroklik tehnika soolohäälte, virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega. Tema õpilastest kuulsaim oli Heinrich Schüts. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all "Vespro della Beata Vergine" (Maarja vesper). Kontsertliku vesprimuus
Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga. Lk.7 Tema vennapoeg Giovanni Gabrieli (1555-1612),Veneetsia koolkonna tähtsaim helilooja ,õppis Lassuse juures. Teenis Markuse kirikus organistina ,enamus loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuusika. Võrdseta kooriplokkide vastandamise asemel arenes tema teostes uus barokilik tehnika soolohäälte ,virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega. Veneetsia stiil levis 16. saj. II poolel üle kogu Ülem- Itaalia ja Põhja Euroopas. 6.Rooma koolkond. Palestrina. 15.saj. keskel Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, kes järgis kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid. Rooma koolkonna üks tähtsaim esindaja oli Giovanni da Palestrina(1515-1563). Oma sajandi üks väljapaistvaim helilooja, järgnevate saj
annaabi.ee 
