16.saj-Liivimaale jõudis usureform. Jumalateenistusi hakati pidama eesti keeles. Hävitati tohutult kirikute vara. Rajati jesuiidi kolleegium. Tuli välja esimene eestikeelne lauluraamat. Georg Müller avas pühapäevakooli, kus õpetati laulma. Pillimeestel oli raske aeg, sest teenistuses olid vaid tornipuhujad. 17.saj-1632 asutati TÜ. Esimene eesti protestanlik lauluraamat. Ilmus Toomkiriku õpetaja lauluraamat. Asutati Õpetajate Seminar. 18-19saj.-Laastas katk, olulised inimesed surid. Balti-saksa kultuur elavnes. Tekkis esimene asjaarmastajate teater. Tallinnas käis Madam Tilly ooperi seltskond. Avati professionaalne teater. K.F.Korell sündis Hageris, on esimene eesti päritolu kutseline muusik. Ta oli viiuldaja,
valmistuvad pulmaks. 5.stseen Amm äratab preilit(Juliat) kuid avastab, et too on surnud ja hakkab karjuma. Tuppa siseneb sinjoora Capuletti ja veidi aja pärast ka Capuletti ise ning kõik saavad teada kurvast uudisest ja hädaldavad Juliat taga. Saabuvad krahv Paris ja Lorenzo, kellele ka uudist teatakse. Paris hakkab samuti kiruma, kuid Lorenzo kiirustab kõiki taga viimaks läbi kohesed matused pulmatseremoonia asemel. Pietro(Amme teener) palub pillimeestel mängida üht lugu, kuid pillimehed keelduvad praeguse sündmustikuga mängimast. Nende vahel tekib tugev sõnelus, kuid mõlemad satsid lähevad siiski oma teed(lahkuvad). Viies vaatlus 1. stseen(Montua, tänav poodidega) Balthasar(Romeo teener) teatab Romeole Julia surmast, mis peale Romeole meenub kondine apteeker, kelle maja oli kohutavalt kõle. Ta läheb sinna ja palub mürki, mis tapaks ta silmapilkselt üpris kopsaka summa eest ja
Mehed olid seejärel end paljaks koorinud, et oma riideid kuivatada. Pierrot oli hämmingus, et neil nii palju sitsisid ja satsisid oli. Kirjeldab nende riietust ning vardaid, mida nad oma juuste püsti hoidmiseks kasutavad. Ühe särgi sisse mahuks kaks inimest kõrvuti seisma jne. Charlotte tahab asja kaema minna. Mees peab ta kinni, avaldab armastust aga ühe asjaga pole ta üldse rahul. Nimelt naine ei armastavat teda, mees ostab talle igasugu asju, laseb pillimeestel neile pilli mängida aga naine on sellegi poolest külm kui jää. Naine saab mehe jutu peale pahaseks ning arvab, et peale käia ei saa. Mees võtab naise käe ning palub, et too lubaks talle, et ta armastab teda. Naine märkab aga lähenevat don Juani. Mees jookseb endale õlle tooma. TEINE STSEEN Don Juan on õnnetu, et tema kavatsuse nurjas ootamatu tormihoog. Paat millel nad olid läks ümber .See eest tõid uued tuuled talle uue südamerõõmu. Naises, kelle juurest nad äsja lahkusid,
aeg on möödas. /.../ Rannahotelli personal (61): orkester, kelnerid, köögi- ja toateenijad vallandatakse. Edaspidi tulevad ülevõtmisele Rannakohvik, Valgeranna kohvik ja Ranna- salong” 156 . Sama protsess käivitus mujalgi – nii Haapsalus, Kuressaares kui Narva-Jõesuus, sest nagu artiklis öeldud, oli esinduslike kuurortide aeg läbi. Suleti ka kinod, kohvikud ja restoranid, mille tulemusena jäi tööta ainuüksi Tallinnas 169 muusikut (Kõrvits 1999: 15, 16). Nii tuligi paljudel pillimeestel uuesti tööd otsima asuda. Nagu peagi selgus, oli see abinõu siiski ajutine, ja pärast vajalikke ümberkorraldusi (sh ümbernimetamisi) avati need asutused varsti uuesti. Kõige osavamalt orienteerus uues olukorras hea mänedžerivaistuga John Pori – ta asutas Punalipulise Balti Laevastiku Maja džässorkestri (edaspidi PBLM), mida juhatas E. Kitse- metsa andmetel 1. juulini 1941 (Ojakäär 2003: 127), s.t praktiliselt evakuatsioonini. Nii sündis esimene Eesti kutseline kontsertorkester
annaabi.ee 
