membrafonidel tekitab mingi pingule tõmmatud kile heli. Need mõlemad jagunevad kahte rühma : häälestatavad ja mittehäälestuvad. Häälestuvad pillid tekitavad ühe või mitu kindla kõrgusega heli, nendega saab ka mingit viisijuppi mängida. Mittehäälestuvad löökpillid ei anna kindla kõrgusega heli, vaid tekitavad nt tilinat, kilinat-kolinat, mütse, sahinaid ning klõbinaid. Mõned mittehäälestuvad : Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalist kile. Nahka pingutatakse kruvidega, vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat ja mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm. Lisaks on tal vastu ühte nahka pinguletõmmatud metallvedrud. Need põrisevad vastu nahka, kui pillimees lööb pulkadega vastu väikest trummi
Mõnikord on kokkulöödavad asjad peaaegu ühesuurused, näiteks triangel ja trianglipulk, või siis ka päris ühesuurused, näiteks taldrikud. Löökriistamängija võib vastu oma pille lüüa mitmesuguse asjaga. Mõned löökpillid on isehelisevad (gong, taldrikud, triangel ja kastanjetid), mõnel tekib heli naha võnkumisel (trummid, timpanid), on ka selliseid pille, mida on võimalik häälestada (timpanid, ksülofon ja tslesta) Trummid Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalistkile. Nahka pingutatakse kruvidega. Vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm. Lisaks on tal vastu ühte nahka pinguletõmmatud metallvedrud. Need põrisevad vastu nahka, kui pillimees lööb pulkadega vastu väikest trummi. Väike trumm on suurest trummist umbes
annaabi.ee 
